Sanghakogud või budistlikud suurkogud, ka budismi suurkogud, on budismi ajaloos olulise tähtsusega munkade kogunemised, kus arutatakse Buddha õpetuse tõlgendamise üle ning retsiteeritakse ja kontrollitakse üle kogu kanooniline pärimus.
- Esimene sanghakogu toimus Mahākāšjapa eesistumisel varsti pärast Buddha parinirvaanat (seega pärast 486 e.m.a) Rādžagrihas, kus olevat viibinud 500 munka. Buddha nõbu Ānanda Thera retsiteeris seal mitme kuu vältel ette Buddha poolt antud õpetuste (dhamma) osa ning munk Upāli Thera mungaelu korralduslike juhiste osa (vinaya). Kinnitati Sūtrapiṭaka ja Vinayapiṭaka esialgsed versioonid.[1] Esimese budistliku sanghakogu kirjeldus leidub Tipiṭaka Vinaya Piṭaka, Cullavagga osas.[2]
- Teine sanghakogu toimus 100 või 110 aastat pärast parinirvaanat (386 või 376 e.m.a) Vaišālīs, kus osales 700 munka ja kus arutleti peamiselt vinaja üle. Sanghakogus tekkisid lahkarvamused sthaviravaada ja mahasanghika suuna vahel. Vaišālī suurkogu järel lagunes budistlik kogudus koolkondadeks, mida oli vähemalt 18.[1]
- Kolmandat sanghakogu Pātaliputras umbes 250 e.m.a patroneeris Ašoka. Sellel püüti leida konsensust koolkondade vahel, fikseeriti arvatavasti paali kaanon, millele lisati ka ‘kolmas korv’ – Abhidhammapiṭaka. Ka otsustati misjonäride saatmine teistesse maadesse.[1]
- Neljas sanghakogu toimus umbes 100 m.a.j Kušaani keisri Kaniška I eestkoste all tema pealinnas Purušapuras Gandhāras. Seal koostati ulatuslikud kommentaarid sarvastivaada Tripiṭaka’le.[1]
- Viies suurkogu toimus 1871. aastal 2400 theravaada munga osalusel Birmas Mandalays kuningas Mindoni valitsemise ajal. Selle peamine ülesanne oli retsiteerida Buddha õpetusi ning hoolikalt üle kontrollida kõik võimalikud muudatused, vahelejätmised ja moonutused. Kogu Tipiṭaka retsiteerimine kestis viis kuud. Samuti kinnitas see sanghakogu 729 marmorplaadile birma kirjas raiutud Tipiṭaka teksti.[3]
- Kuues sanghakogu toimus 1954. aastal Birmas (praeguse nimega Myanmar), Rangoonis (praeguse nimega Yangon), Kaba Ayes, Birma valitsuse toetusel ja eestkostel, kaheksast riigist pärineva 2500 theravaada munga osalusel. Traditsiooniline budistliku kaanoni retsiteerimine kestis mitmete munkade gruppide poolt kaks aastat. Kontrollimise käigus leiti vaid väheseid lahknevusi ning see pälvis sanghakogu ametliku kinnituse. Kogu Tipitaka koos kommentaaridega anti trükki.[4][5]