From Wikipedia, the free encyclopedia
Brenda Milner (sündinud 15. juulil 1918 Manchesteris Inglismaal) on Kanada neuropsühholoog, kes on kirjutanud rohkesti kliinilise neuropsühholoogia alast teaduskirjandust.[1]
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Milner on McGilli Ülikooli neuroloogia- ja neurokirurgia osakonna professor ja Montréali Neuroloogia Instituudi psühholoogiaprofessor.[2] Ta on rohkem kui 20 ülikooli audoktor ja töötab ka veel üle 90-aastaselt.[3] Tema praegune töö uurib seoseid aju vasaku ja parema hemisfääri vahel. Milnerit on kutsutud neuropsühholoogia rajajaks[4] ja ta on olnud võtmeisikuks eriala kujunemisel.
Brenda Langford (hiljem abielludes Milner) sündis Manchesteris Inglismaal [5]. Ta käis Withingtoni tüdrukutekoolis, mille järel Newnhami Kolledžis, Cambridge’is õppides matemaatikat, aga pärast poole stuudiumi läbimist vahetas eriala.[5] 1939. aastal sai ta bakalaureusekraadi eksperimentaalpsühholoogias [5]. Talle anti Sarah Smithsoni teadustöö õppekoht Newnhami kolledžis pärast lõpetamist teise maailmasõja ajal, millega õppis seal järgmised kaks aastat [5]. Sõja tõttu hakkas Cambridge’i Psühholoogialaboratoorium peaaegu üleöö tegelema lennukimeeskondade valiku uurimisega. Milner hakkas kavandama tajupõhiseid teste tulevikus meeskondade valimiseks, täpsemalt eristamaks võitluspiloote pommitajatatest kasutades võimekusteste [4][5]. Sõja ajal aastatel 1941–1944 töötas ta Malvernis eksperimentaatorina [5].
Pärast abiellumist Peter Milneriga 1944. aastal kolis Brenda Milner Kanadasse [5][6]. Montréalis alustas ta doktorikandidaadina Dr. Donald Olding Hebbi juhendamisel 8. 1950. aastal andis Hebb Milnerile võimaluse õppida Dr. Wilder Penfieldi juures Montréali Neuroloogiainstituudis [5], kus ta uuris käitumist epilepsiaga patsientidel, kellel oli fokaalselt eemaldatud ajukude [7]. 1952. aastal sai Milner doktorikraadi eksperimentaalpsühholoogias [6].
Milner avaldas 1954. aastal artikli "Intellectual Function of the Temporal Lobes" McGilli Ülikooli psühholoogiaajakirjas, mis näitas, et temporaalsagara kahjustus võib põhjustada emotsionaalseid ja intellektuaalseid muutusi inimestel ja teistel primaatidel [8].
Milner oli teerajajaks neuropsühholoogia erialal ja mälu ning teiste funktsioonide uurimisel inimestel. Ta uuris mediaalse temporaalsagara kahjustuse mõju mälule ja süstemaatiliselt kirjeldas kognitiivse neuroteaduse kõige kuulsama patsiendi, Henry Molaisoni (H.M.) häireid. Mees ei suutnud meelde jätta uusi sündmusi, aga suutis õppida uusi motoorseid oskusi [3].
Milner näitas, et mediaalse temporaalsagara amnestiline sündroom toob kaasa suutmatuse luua uusi mälestusi ja meenutada mälestusi paari kahjustusele eelneva aasta kohta. Samas, mälestused kaugemast minevikust ja teised kognitiivsed oskused, kaasaarvatud kõne, taju ja arutlusvõime on korras [9]. Antud patsiendi uurimisest järeldas Milner, et on olemas erinevad õppimise ja mälu tüübid, mis on seotud erinevate ajusüsteemidega [10]. Ta demonstreeris kahte mälu tüüpi – episoodilist ja protseduurilist mälu [3].
Ta on palju panustanud ka uurimisse frontaalsagarate osalemisest mäluprotsessides, informatsiooni organiseerimise osas. Ta näitas dorsolateraalse frontaalkoore tähtsat rolli lühiajalise mälu organiseerimisel ja et on olemas erinevus neuraalsetes ühendustes mälu ajutise organiseerimise ja äratundmise vahel. Ta kirjeldas probleemilahendamise rigiidsust, mis praeguseks on tavapärane tagajärg frontaalsagara kahjustuse puhul. Milner aitas kirjeldada funktsioonide lateralisatsiooni inimese ajus ja on näidanud kuidas keele representatsioon ajukoores erineb vasaku-, parema- ja mõlemakäelistel inimestel. See teadmine aitas mõista varajase ühepoolse ajukahjustuse mõjusid ajukoore organiseerimise küpsemisel.Tema tööd olid esimeste seas, mis näitasid, et ajukahjustus võib viia olulise funktsionaalse reorganiseerimiseni.
Ta on valitud ka Norra Teaduste Akadeemia välisliikmeks.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.