Boris Pertel (21. aprill (vkj) / 3. mai 1888 Peterburi[1] – 27. märts 1955 Neustädt, Marburg-Biedenkopf, Hessen, Lääne-Saksamaa[2]) oli eesti[3] päritolu laskesportlane, insener ja Paide linnategelane.
 Jahilaskmine | ||
 | ||
| Riik |  | Venemaa |
| 55. koht | 1912 | Jahi- laskmine |
Ta sündis kolleegiumiassessor Vladimir Perteli (1847–1924 Paide; hilisem tõeline riiginõunik) ja tema abikaasa Johanna Louise (1854 Paide – 1927 Paide; sünd. Kabermann) pojana. Ta ristiti Peterburis Oldenburgi Prints Peteri varjupaiga kirikus (Приют принца Петра Григорьевича Ольденбургского) ning ta vaderid olid aadlik Mihhail Sergejevitš Nekljudov ja sugulane Luisa Kabermann.[1]
Ta õppis Mohhovaja tänaval asunud Teniševi erakoolis (Тенишевское училище)[1]. 1907. aastal astus ta Riia Polütehnilisse Instituuti, kus õppis masinateadust.[4]
Riias õppides tutvus Pertel lätlastest üliõpilaslaskuritega ning kuulus Leonardus Syttini, Walter Bodnecki, Pavel Liethi ja Harald Blau kõrval Āgenskalnsi Laskurite Ühenduse (Āgenskalna Strēlnieku Biedrības) liikmete hulka.[5]
Boris Pertel osales Venemaa keisririigi koondises 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis. Ta kogus jahilaskmises kaevikrajal 11 silma ja jäi 61 sportlase seas jagama 55. kohta.
Millalgi 1920.–1930. aastate vahetusel asus ta elama Paidesse, kus päris 1929. aastal oma vanematele kuulunud elumaja aadressil Pikk 33.[6]
1933. aastal oli ta üks neist, kes toetas oma allkirjaga vabadussõjalaste põhiseaduse eelnõud.[7] Samal aastal kandideeris ta ka majaomanikke ühendava Majandusliidu nimekirjas Paide linnavolikokku.[8]
1934. aasta märtsis valiti Boris Pertel Paide linnavolikogu ehituskomisjoni liikmeks ning riigivanema ning riigikogu valimiste Paide linnajaoskonna komisjoni asendusliikmeks.[9]
1935. aastal kolis ta Tallinna ning ehituskomisjoni võeti tema asemele asendusliige.[10]
1937. aastal võeti ta surnud Felix Trossi asemikuna Paide linnavolikogu liikmeks[11] ning ta kandideeris sinna uuesti 1939. aasta septembris.[12]
Varsti lahkus ta Umsiedlung'i käigus koos abikaasaga Saksamaale.[13] Nende etteteatamata lahkumist kajastati ajakirjanduses korduvalt, mainides muuhulgas ka linnaasjade unarusse jätmist.[14][15][16] Tema maja pandi pärast Pertelite Eestist lahkumist enampakkumisele, linn ei soovinud oma eelisostuõigust kasutada.[17][18] 1940. aasta jaanuaris leiti maja pööningult püss koos 15 lahingupadruniga; need usuti olevat kuulunud Boris Pertelile.[19]
Boris Pertel abiellus 20. juuli 1915 Valmieras Kuressaare kaupmehe suguvõsast pärineva Auguste Margarete Leontine Heldtiga (sünd. 1895).[2] Boris Perteli abikaasa vend oli Eesti poliitik ja õpetaja, Tallinna toomkooli direktor Willibald Heldt (1900–1968).
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
