Barbarid

Barbar (vanakreeka βάρβαρος bárbaros, sõna-sõnalt 'bar-bar-kõneleja') tähendas vanaaja kreeklastel algselt igasugust isikut, kes ei kõnelnud kreeka keelt või kõneles seda halvasti, see tähendab arusaamatult kõnelejat. Samas tähenduses võtsid sõna kasutusele roomlased.

Joseph-Noël Sylvestre. "Rooma rüüstamine barbarite poolt aastal 410". Õli lõuendil. 197 × 130 cm. Sète, Musée Paul Valéry

Ülekantud tähenduses nimetatakse barbariks tsiviliseerimatut, harimatut inimest^[1].

Vaata ka

• Barbarism