Karl Ernst von Baeri medal on mitu korda samanimelisena asutatud ja sarnase kujundusega medal, nimetatuna Karl Ernst von Baeri auks.
1864. aastal asutas Peterburi Teaduste Akadeemia Baeri preemia, tähistamaks Baeri teadusliku tegevuse 50. juubelit. Esimene konkurss ja autasustamine toimus 1867. aastal. Alates aastast 1876 kaasnes sellega ka Baeri medal, mis asutati 1874. aastal preemia statuuti täiendades. Esimese medali saajaks oli Alexander Bunge.[1] Medali graveeris I. A. Tšukmassov. Koos sellega [2] Medalit vermiti pronksist, hõbedast ja kullast. Pronksmedaleid tehti 1020 tükki, selle said kõik, kes annetasid preemia jaoks 3 rubla või enam (kokku 977 isikut).[3]
Baeri kuldmedalit peeti bioloogia alal kõrgeimaks autasuks Venemaal, ja seda anti enne Esimest maailmasõda välja kord kolme aasta tagant. Preemia ja alates 1876. aastast kuldmedali on saanud:
- 1867 Ilja Metšnikov, Aleksander Kovalevski
- 1870 Arthur Boettcher, Aleksander Kovalevski, Ilja Metšnikov
- 1873 Edmund Russow
- 1876 Alexander von Bunge (medal ja preemia), Alexander Goette (preemia)
- 1879 Friedrich Heinrich Bidder (medal), Leon Cienkowski (preemia)
- 1882 Wenzel Gruber (medal), Mihhail S. Voronin (preemia)
- 1885 Ernst-Rudolf Trautvetter
- 1888 Alexander Middendorff
- 1891 Ilja Metšnikov (medal), Vladimir V. Zalenski (preemia)
- 1894 Aleksander Dogel (esimene preemia), V. J. Danilevski (teine preemia)
- 1897 Aleksei A. Korotnjov, Bronislav F. Verigo, R. L. Weinberg (preemiad)
- 1900 Vladimir Behterev ja Ivan Pavlov
- 1903 S. G. Navašin (peapreemia), Porfiri I. Bahmetjev (teine preemia)
- 1906 M. Ruzski, F. Volkov
- 1909 V. L. Komarov, Porfiri N. Krõlov
- 1912 K. Statunin
- 1915 Aleksander A. Maksimov (täispreemia), B. A. Svartševski (teine preemia)
- 1919 Aleksei N. Severtsov, Boris L. Isatšenko, Juri A. Filiptšenko
1893. aastal asutati ka eraldi teine Baeri medal, mille sai N. A. Grebnitski.[4]
Premeerituist olid paljud seotud Tartu Ülikooliga – Arthur Böttcher, Edmund Russow, Alexander von Bunge, Friedrich Heinrich Bidder, Alexander Middendorff, Richard Jakob Weinberg, Aleksei Severtsov.
Karl Ernst von Baeri mälestusmedal (ka K. E. v. Baeri mälestusmedal) oli 1976. aastal Eesti NSV Teaduste Akadeemia asutatud tunnustusmedal. Baeri mälestusmedaliga tunnustati silmapaistvaid saavutusi loodusteadustes ja looduskaitses ning teeneid nii Baeri enda teaduspärandi kui ka loodusteaduste ajaloo uurimisel ja loodusteaduste populariseerimisel.[5]
Baeri mälestusmedali asutamise väljakuulutamine ENSV TA presiidiumi poolt kuulus Karl Ernst v. Baeri 100. surma-aastapäeva tähistamise arvukate ürituste sarja.[6] Esimesed laureaadid kuulutati välja 30. septembril 1976. Medalid anti kätte Baeri sünniaastapäeval 28. veebruaril 1977[5]. Viimast korda anti mälestusmedal välja 1992. aastal Baeri 200. sünniaastapäeval[5].
Kokku tehti 150 medalit, väljaandmiseks aastatel 1976–1992.
Medali saajad
Aastal 1976 otsustati välja anda 33[6] medalit (anti välja 28. veebruaril 1977), 1980. aastal 20[7], 1984. aastal 27[8], 1988. aastal 30[9] ja 1992. aastal 40[10] medalit.[11]
1976
Medali pälvisid Eesti NSV TA presiidiumi otsusega 30. septembrist 1976.[5] Baeri muuseumi rajajaid Vello Kaavere, sarikogumiku "Folia Baeriana" koostajad ja toimetajad (lisaks Vello Kaaverele) Toomas Sutt, Maie Valt, Tullio Ilomets, Tõnis Loit, Kalju Paaver, Erast Parmasto ja Endel Varep, teadusloolane ja Baeri teaduspärandi uurija[5] Lembit Valt, meditsiiniajaloolane Viktor Kalnin, ajaloolane-arhivist Epp Siimo, bioloogid Harald Haberman, Henni Kallak, Eerik Kumari, Viktor Masing, Linda Poots, Paul Rahno, Heinrich Riikoja ja Hans Trass, arstiteadlased Laur Karu ja Kalju Põldvere, antropoloog Juhan Aul, loodusgeograaf Kallio Kildema, geoloog Karl Orviku, astrofüüsik Aksel Kipper.
Samuti said medali TA president Karl Rebane, endised TA presidendid Johan Eichfeld ja Arnold Veimer ning välisminister Arnold Green. Venemaa teadlastest said medali embrüoloog ja teadusajaloolane Leonid Bljahher, teadusajaloolane, NSVL TA korrespondentliige Semjon Mikulinski, bioloogiafilosoof ja evolutsiooniteoreetik Kirill Zavadski[6] ja Baeri teaduspärandi uurija[5] Tatjana Lukina.
Medalid anti kätte Baeri sünniaastapäeval 28. veebruaril 1977 Tartus.
1980
Medali pälvisid Eesti NSV TA presiidiumi otsusega 26. novembrist 1980[7] Baeri teaduspärandit uurinud kirjastus- ja raamatukogundustegelane Feliks Kauba, teadusajaloolane Linda Kongo, koduloolane Helmut Joonuks, bioloogid Arvi Järvekülg, Kuulo Kalamees, Liivia Laasimer, Harri Ling, Toivo Orav ja Helle Simm, biogeograaf Jaan Eilart, geoloogid Dimitri Kaljo, Arvo Rõõmusoks ja Anto Raukas, füüsik Harry Õiglane.
Medali said ka Baeri maja restaureerimisprojekti autor Raul Kivi, kujunduskunstnik Ülle Einasto ja Rakvere rajooni kolhoosi "Energia" esimees Georg Suurmets. Venemaa teadlastest said medali bioloogiaajaloolane Eduard Mirzojan, bioloog Boriss Tokin ja Vladimir Mihhailov.
Medalid anti kätte Baeri sünniaastapäeval 28. veebruaril 1981 Tartus.
1984
Medali pälvisid Eesti NSV TA presiidiumi otsusega 16. oktoobrist 1984[8] sarikogumiku "Folia Baeriana" toimetuse kolleegiumi liikmed Peeter Müürsepp ja Henn Haberman, bioloogid Eino Krall, Neeme Mikelsaar, Aare Mäemets, Oskar Priilinn, Jüri Teras ja Tarmo Timm, põllumajandusteadlane Aarne Pung, arstiteadlane Raik-Hiio Mikelsaar, geoloogid Aadu Loog, Hendrik Palmre, Herbert Viiding ja Karl Müürisepp, kartograaf Lev Vassiljev, looduse populariseerija Fred Jüssi, loodusfilmide autor Rein Maran, keemik Oskar Kirret, energeetikateadlane Ilmar Öpik,
Samuti said medali Tartu Riikliku Ülikooli rektor Arnold Koop, Eesti Geograafia Seltsi esimees Vello Tarmisto, Eesti Vabariikliku Teaduslik-Tehniliste Ühingute Nõukogu esimees Boriss Kortšemkin, kultuuriminister Johannes Lott ning põllumajandusteadlane, EPA endine rektor Arnold Rüütel. Venemaa teadlastest said medali zooloog, NSVL TA akadeemik Merkuri Giljarov, Eestist pärit Arktika-uurijatest raamatu kirjutanud teadusloolane Vassili Passetski ja Gleb Uspenski.
Medalid anti kätte Baeri sünniaastapäeval 28. veebruaril 1985 Tartus.
1988
Medali pälvisid metsateadlased Ivar Etverk, Toomas Frey ja Endel Laas, bioloogid Vello Jaaska, Agu Laisk, Vambola Maavara, Udo Margna, Jüri Martin ja Ervin Pihu, loomakasvatusteadlane Olev Saveli, loomaarstiteadlane Julius Tehver, geograaf Laine Merikalju, paleogeograaf Jaan-Mati Punning, mullateadlane Loit Reintam, geoloogid Reet Karukäpp, Väino Puura ja Rein Raudsep, füüsik Endel Lippmaa, keemik Mihkel Veiderma, tehnikateadlane Harald Velner.
Medali said ka Tartu linna peaarhitekt Raal Kivi, ajakirjanik ja looduskaitse populariseerija[5] Ott Kool, kultuurfilmide autor Lennart Meri, ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Ants Paju, ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi Looduskaitse Valitsuse juhataja Heino Luik, EKP Rakvere Rajoonikomitee I sekretär Ülo Niisuke ja Tartu Linna RSN Täitevkomitee esimehe esimene asetäitja Ants Paabut. Venemaa teadlastest said medali geoloog, NSVL Teaduste Akadeemia asepresident Aleksandr Janšin ja majandusteadlane Mihhail Lemešev. Medali pälvis ka välismaalane – Saksa ajaloolane, Baeri pärandi uurija[5] Erik Amburger.
1992
Medali pälvisid Baeri maja, Baeri perekond, ajaloolane ja pedagoog Valter Haamer, arstiteadlane Ülo Hussar, bioloogid Aavo Aaviksaar, Tamara Enno, Ain Heinaru, Mati Ilomets, Mati Kaal, Olav Keerberg, Andres Koppel, Kalevi Kull, Jüri Kärner, Evald Ojaveer, Jaanus Paal, Andres Piirsoo, Ain Raitviir, Virve Roost, Martin Zobel, Rein Teinberg ja Richard Villems, geograaf Urve Ratas, geoloogid Kaljo Kajak, Elga Mark-Kurik, Elsbet Liivrand, Aavo Miidel, Heldur Nestor, Asta Oraspõld, Guido Paalme ja Enn-Aavo Pirrus, merefüüsik Rein Tamsalu.
Samuti said medali TA president Arno Köörna ja Leon Jasinski. Välismaalastest said medali: Saksamaalt – anatoom ja bioloog Henning M. Beier, füsioloog Johannes Piiper ja zooloog Hans Schneider, Soomest zooloog Anto Leikola, Rootsist meditsiiniajaloolane Ilo Käbin ja paleontoloog Urve Miller, USA-st embrüoloog Jane M. Oppenheimer ja Venemaa Föderatsioonist geoloog, Venemaa TA akadeemik Boriss Sokolov, kellel on põhjapanevaid uurimusi Eesti aluspõhja kohta.
Karl Ernst von Baeri 200. sünniaastapäeva tähistamiseks peeti Tartus 28. veebruarist 2. märtsini 1992 rahvusvaheline konverents "Baer ja kaasaegne bioloogia". Medali kätteandmine toimus konverentsi viimase päeva plenaaristungil.[10]
2006. aastal otsustas Teaduste Akadeemia Baeri medali taaselustada, ühtlasi asendades sellega Karl Ernst von Baeri preemia. Karl Ernst von Baeri nimelise medali uus statuut, mille töötasid välja Erast Parmasto, Hans-Voldemar Trass ja Loit Reintam, kinnitati 14. märtsil 2006.
Statuudi järgi antakse Karl Ernst von Baeri medal välja mitte sagedamini kui nelja aasta järel Eesti teadlasele, kellel on väljapaistvaid saavutusi elu- ja maateaduste erialadel.
Laureaadid
- 2007 – Loit Reintam, Eesti Maaülikooli emeriitprofessor, akadeemik mullateaduse alal
- 2011 – Ülo Mander, Tartu Ülikooli loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor
- 2015 – Richard Villems, Tartu Ülikooli evolutsioonilise bioloogia õppetool ja arheogeneetika erakorraline professor
- 2022 – Tartu ülikooli taimeökoloogia professor akadeemik Martin Zobel tähelepanuväärsete teadussaavutuste eest bioloogilise mitmekesisuse ja liigirikkuse selgitamisel ühitatult eduka organisatsioonilise tegevusega
- Karl Ernst von Baeri medali (1976–1992) saajate loend (tähestikulises järjekorras)
- Karl Ernst von Baeri preemia
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
