Alexander von Bunge (1803−1890)

Alexander Georg von Bunge (vene Александр Андреевич Бунге) (24. september / 6. oktoober 1803 Kiiev – 6. juuli / 18. juuli 1890 Mõtliku Kiltsi lähistel, Virumaa) oli baltisakslasest Vene botaanik ja arstiteadlane.

Õppis Tartu Kubermangugümnaasiumis, lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja sai sealt 1825. aastal doktorikraadi. Töötas 1826–1833 arstina Altais, oli 1833–1836 Kaasani ülikooli ja 1836–1867 Tartu Ülikooli botaanikaprofessor ning ühtlasi botaanikaaia juhataja.

Bunge oli 19. sajandi silmapaistvamaid taimesüstemaatikuid ning taimegeograafia ja floristika geograafilis-morfoloogilise meetodi loojaid. Tartus koostas ta Venemaa steppide ja Kesk-Aasia taimestiku ülevaate, kirjutas mitu uurimust Mongoolia, Hiina ja Iraani floora kohta. Avaldas kümnaköitelise Balti kubermangude herbaartaimede kogu. Kirjeldas elu jooksul üle 400 uusliigi.

Tunnustus

Bunge järgi on nimetuse saanud taimeperekond Bungea soomukaliste sugukonnast.

Ta oli Peterburi Teaduste Akadeemia kirjavahetajaliige (1833) ja auliige (1875), Tartu Ülikooli audoktor (1875) ja auliige (1885), Londoni Linné Ühingu auliige, Londoni Kuningliku Seltsi liige.

Talle anti K. E. von Baeri medal ja A. de Candolle'i medal.

Isiklikku

Alexander Georg von Bunge oli Friedrich Georg von Bunge vend ning Alexander von Bunge ja Gustav von Bunge isa.

Kirjandus

• Mati Laane. Alexander Georg von Bunge. – Aed 2002:2

Välislingid

• Teoseid
• Biograafiline artikkel
• Vello Kaavere. Alexander von Bunge (vanem), Venemaa, Pärsia ja Eesti floora uurija. Eesti Loodus 1977: 1
• Alar Läänelaid. Alexander von Bunge tuntust kinnitavad temanimelised taimed. Eesti Loodus 2003:11
• Väljavõte andmebaasist "TLÜAR rahvusbibliograafia isikud" (arhiiviversioon)