Aurora Tippe
From Wikipedia, the free encyclopedia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Aurora Tippe (23. jaanuar 1913 Stockholm Rootsi – 2. jaanuar 1999 Eesti) oli eesti keraamik.
![Thumb](#/media/Fail:Aurora_Tippe,_"Vesi",_1984.jpg)
Aurora Tippe sündis 1913. aastal Stockholmis, tema isa oli rootslane, ema eestlane. Aasta pärast asus perekond Peterburi, kus varsti järgnenud Veebruarirevolutsioonisündmuste käigus perekond lagunes ja isa pöördus tagasi Rootsi.
17-aastaselt astus Aurora Tippe Leningradis režissööriabi kursustele, mille ka lõpetas ja töötas järgnenud seitse aastat kinostuudios Sovetskaja Beloruss. Teise maailmasõja esimesed aastad elas ta Leningradi blokaadis ning osales samas kunstiteoste evakueerimisel Vene Muuseumist ja Ermitaažist. Aastatel 1943–1949 õppis Aurora Tippe Moskva Tarbe- ja Dekoratiivkunsti Instituudis.[1]
Seejärel kutsuti ta tööle Eestisse Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi juurde, kus ta 1949. aastal valiti keraamikakateedri õppejõuks.[2] Ta oli energiline õpetaja, kelle eestvõttel käidi praktikal Leningradis ajalooliste kunstitraditsioonidega Lomonossovi-nimelises portselanitehases.
1953. aastast oli Aurora Tippe Eesti NSV Kunstnike Liidu liige, 1963. aastast vabakutseline kunstnik. Teda iseloomustab omapärane pehmejooneline käekiri. Loobudes edaspidi täielikult dekoorist, väljendas ta end ainult vormi kaudu. Oma teostest suurema osa modelleeris Aurora Tippe käsitsi. Tema õõnesvormid on lopsakad, liigendamata siluetiga, kompaktsed, sageli ebasümmeetrilised kõrgkuumuse dekoratiiv- ja tarbenõud, pisiplastikas sai lemmikteemaks naisakt. Loomingulist inspiratsiooni ammutas Aurora Tippe vabast loodusest. Tema teoseid on Tallinnas Tarbekunsti-, Linna- ja Ajaloomuuseumi kogudes.[1]
Aurora Tippe teoseid on eksponeeritud peaaegu kõigil Eesti tarbekunstinäitustel nii kodu- kui ka välismaal ligi 140 korral. 1962. aastal Prahas toimunud rahvusvahelisel keraamikanäitusel tunnustati Aurora Tippet kuldmedaliga [3], Moskvas 1961. aastal näitusel "Kunst ja kodu" diplomiga.[4]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
