From Wikipedia, the free encyclopedia
Artur Verte (27. september 1901 Peterburi – 3. oktoober 1978 Tallinn) oli eesti hüdrogeoloog.
Sündis Peterburis Eestist pärit töölisperekonnas.
1932. aastal lõpetas Leningradi Mäeinstituudi. Pärast lõpetamist töötas hüdro- ja ehitusgeoloogina Venemaal ja Kesk-Aasias. 1947. aastast töötas Eesti NSV Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudi teadurina, 1958–1973 hüdrogeoloogia sektori juhatajana.[1][2] Teadustöö kõrvalt õpetas Tartu Riiklikus Ülikoolis hüdrogeoloogia aineid.[3]
Õppis Eesti NSV Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudi aspirantuuris, 1954. aastal kaitses geoloogia-mineraloogia kandidaadi väitekirja.[4] 1965. aastal kaitses Ždanovi nimelises Leningradi Riiklikus Ülikoolis doktoriväitekirja "Подземные воды Эстонской ССР и условия их формирования".[5] 1967. aastal anti talle geoloogia-mineraloogia teaduste doktori kraad.
1973. aastal siirdus pensionile, kuid tegutses edasi Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudi konsultandina.[1]
Artur Verte oli esimene hüdrogeoloogia haridusega spetsialist Eestis. Ta töötas välja Eesti hüdrostratigraafilise liigestuse, korraldas hüdrogeoloogilist teenistust ning uuris põhjavete kujunemist Eesti territooriumil. Põhjendas erinevate mineraalvee tüüpide esinemisvõimalusi Eestis enne nende tegelikku avastamist. Algatas põhjavete kaitse idee ja korraldas põhjavete uurimist Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudis. Lisaks hüdrogeoloogiale uuris ka muid geoloogilisi küsimusi, sealhulgas Devoni terrigeensete setete tsüklilisust. Tõestas laminariitsavide esinemise Eestis.[1][6]
Oli Vello Karise (1969) ja Leo Vallneri (1970) geoloogia-mineraloogia kandidaadiväitekirjade teaduslik juhendaja.[7][8]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.