Remove ads
Arne Mikk (sündinud 18. aprillil 1934 Viljandis) on eesti lavastaja ja teatritegelane.
Foto: Jaan Künnap
1952. aastal lõpetas ta Viljandi 2. Keskkooli ning alustas lauluõpinguid Tallinna Muusikakoolis professor Aleksander Arderi klassis. Aastatel 1956–1961 õppis ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis.
Aastatel 1952–1955 ja 1961–1963 laulis Mikk Eesti NSV Riikliku Akadeemilise Ooperi- ja Balletiteatri Estonia ooperikooris. 1963–1966 oli ta teatri muusika- ja kirjandusala juhataja ning 1966–1970 lavastaja assistent. Sel perioodil esines ta mitmes soolorollis, sealhulgas Mozarti "Võluflöödis", Puccini "Boheemis" jm.
Arne Mikk stažeeris lavastajana 1972. aastal Berliini Komische Operis Walter Felsensteini ja 1974–1975 Moskvas Suures Teatris Boriss Pokrovski käe all.
1970. aastal sai Mikust Eesti NSV Riikliku Akadeemilise Ooperi- ja Balletiteatri Estonia ooperilavastaja, 1977. aastal peanäitejuhi kohusetäitja ning aastatel 1978–1995 tegutses ta Eesti NSV Riikliku Akadeemilise Ooperi- ja Balletiteatri Estonia peanäitejuhina.
2002. aasta sügishooajast sai temast Estonia loominguline juht. Aastatel 2008–2024 oli ta Saaremaa ooperipäevade kunstiline juht.[1][2]
Aastatel 2016–2020 oli ta rahvusooperi Estonia nõukogu esimees.
1976. aastast töötab ta ka Eesti Muusikaakadeemia ooperistuudio õppejõuna.
Külalisena on ta lavastanud Moskvas Suures Teatris ja Kammerooperis, Buenos Airese Teatro Colónis, Schwerinis, Krasnojarskis, Tamperes, Lahtis, Helsingis ning Turus.
Remove ads
- Giuseppe Verdi "Aida", "Attila", "Luisa Miller", "Traviata", "Nabucco", "Macbeth" ja "Ernani";
- Modest Mussorgski "Boriss Godunov" ja "Boito Mefistofeles";
- Eduard Tubina "Reigi õpetaja" ja "Barbara von Tisenhusen";
- Giacomo Puccini "Boheem" ja Händeli "Alcina";
- Richard Wagneri "Lendav hollandlane";
- Dmitri Šostakovitši "Katerina Izmailova";
- Benjamin Britteni "Me teeme ooperit" ja "Väike korstnapühkija";
- Gaetano Donizetti "Rügemendi tütar" ja "Lucia di Lammermoor".
- 2000 – Arne Mikk. Katkenud laulukaar. Estoonlaste muusikalavastused Stockholmis 1946–1958 (kõrvalepõigetega ette- ja tahapoole). Estonia Selts.
- 2013 – Arne Mikk. "Estonia" tõusmine tuhast. Peatükk teatri ajaloost (1944–1956). Kirjastus Pegasus. Kultuurilooline raamat põhiliselt nendest estoonlastest, kes 1944. aasta sügisel põgenesid pealetungivate Nõukogude vägede eest läände, ning varemetes Estonia teatri taastamisest. Raamat sisaldab üle ajaloolise 180 foto ja illustratsiooni.
- 2023 – Arne Mikk, Mart Mikk. Estonia Seltsile antud aeg. Kirjastus Helios. Isa ja poja koostöös valminud ülevaateraamat on kirjastuse sõnul "Juhan Liivi pintsaku lugu ehk kuidas saksakeelsetest klubiõhtutest koos kaardimängu ja õllejoomisega kasvas välja kultuuriselts, mis pani aluse praegusele rahvusooperile, ehitas Estonia teatri- ja kontserdimaja ning asutas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia".[3]
Remove ads
- 1979 Eesti NSV teeneline kunstitegelane
- 1985 Eesti NSV rahvakunstnik
- 1994 Eesti Vabariigi kultuuripreemia
- 2001 Valgetähe III klassi teenetemärk [4]
- 2002 Aasta isa
- 2006 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö auhind
- 2008 Kaitseliidu Meredivisjoni teenetemärk [5]
- 2010 Harjumaa teatripreemia
- 2013 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali elutööpreemia (suurejooneline ja mitmekülgne tegevus Eesti muusikakultuuri edendamisel)
- 2015 Eesti Teatriliidu muusikaauhind
- 2017 Kuressaare linna aukodanik [1]
- 2024 Hiiumaa saadik (Hiiumaa muusika-aasta raames korraldatud suursündmuse „Eesti muusika pidupäevad. Rudolf Tobias 150“ eest).
Remove ads
Ta oli abielus Reet Mikuga; nende pojad on Jaak Mikk, Mart Mikk ja Rein Mikk.[6]
Raadioajakirjanik Vello Mikk (1938–2018) oli tema vend.[7]
Remove ads
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
Remove ads