Apraksini suguvõsa aadlivappApraksini suguvõsa krahvivapp
Päritolu ja varasem ajalugu
Apraksinid olid päritolult tatarlased. 1371. aastal siirdusid vennad Salhomir ja Edigan SuurhordistRjazanisse. Mursaa Salhomir astus ristiusuku, sai ristinimeks Joann Miroslavitš ja abiellus Rjazani vürstinna Anastassija Ivanovnaga. Temast põlvnesid mitmed Venemaa aadlisuguvõsad. Salhomiri neljanda põlve järeltulija Andrei Ivanovitš Kontšejevi hüüdnimeks oli Opraksa; temast sai Apraksinite suguvõsa esiisa.[1]
1716. aastal võeti Eestimaa rüütelkonda hilisem Eestimaa kindralkuberner krahv Fjodor Matvejevitš Apraksin (1661−1728).[2] Lisaks oli suguvõsa kantud Kurski, Orjoli, Peterburi, Rjazani (1851), Simbirski ja Vladimiri kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse.[3]
Karp Vassiljevitš Apraksin (suri pärast 1692), Moskva aadlik, stolnik, vojevood
Krahv Pjotr Matvejevitš Apraksin (1659−1728), bojaar, tõeline salanõunik, senaator, Justiitskolleegiumi president, Astrahani ja Kaasani kuberner, Peterburi kindralkuberner
Krahv Fjodor Matvejevitš Apraksin (1661−1728), kindraladmiral, Admiraliteedikolleegiumi president, Eestimaa kindralkuberner, mõisaomanik
Krahv Andrei Matvejevitš Apraksin (1663−1731), kindralmajor
Marfa Matvejevna Apraksina (1664−1715), Venemaa tsaarinna, tsaar Fjodor III abikaasa
Krahv Fjodor Matvejevitš Apraksin (1765−1796), brigadir
Krahv Nikolai Aleksandrovitš Apraksin (1768−?), kindralmajor
Krahv Aleksandr Ivanovitš Apraksin (1782−1848), polkovnik, salanõunik, senaator
Krahv Aleksandr Petrovitš Apraksin (1784−1845), tõeline riiginõunik
Krahv Pjotr Ivanovitš Apraksin (1784−1852), kindralmajor, salanõunik, Vladimiri kuberner, Kaukaasia sandarmiringkonna ülem
Stepan Stepanovitš Apraksin (1792−1862), ratsaväekindral, eskadroni-, polgu- ja diviisikomandör, kindraladjutant
Vladimir Stepanovitš Apraksin (1796−1833), kindralmajor
Krahv Nikolai Petrovitš Apraksin (1816−1902), tõeline riiginõunik, Vladimiri kubermangu aadlimarssal, mõisaomanik
Krahv Anton Stepanovitš Apraksin (1817−1899), kindralleitnant, tallmeister, eskadroni-, divisjoni- ja polgukomandör
Krahv Ivan Aleksandrovitš Apraksin (1819−1892), alampolkovnik, salanõunik, tallmeister
Viktor Vladimirovitš Apraksin (1822−1898), tõeline riiginõunik, Orjoli kubermangu aadlimarssal, mõisaomanik
Krahv Sergei Aleksandrovitš Apraksin (1830−1894), kindralleitnant
Krahv Matvei Aleksandrovitš Apraksin (1862−1926), tõeline riiginõunik, tseremooniameister, mõisaomanik
Krahv Pjotr Nikolajevitš Apraksin (1876−1962), porutšik, tõeline riiginõunik, keisrinna Aleksandra Fjodorova sekretär, Voroneži viitsekuberner, Tauria kuberner, Jalta linnaduuma esimees, mõisaomanik
Kaptenleitnant ja kolleegiumiassessor krahv Aleksandr Aleksandrovitš Apraksin (1820−1883)
Polkovnik ja salanõunik krahv Aleksandr Ivanovitš Apraksin (1782−1848)
Krahv Andrei Matvejevitš Apraksin (1663−1731)
Brigadir krahv Fjodor Matvejevitš Apraksin (1765−1796)
Kindralleitnant ja senaator krahv Ivan Aleksandrovitš Apraksin (1756−1818)
Alampolkovnik, salanõunik ja tallmeister krahv Ivan Aleksandrovitš Apraksin (1719−1892)
Vürstinna Jelena Stepanovna Kurakina (sündinud Apraksina) (1735−1768)
Venemaa tsaarinna Marfa Matvejevna (sündinud Apraksina) (1664−1715)
Õuepreili Maria Stepanovna Talõžina (sündinud Apraksina) (1742−1796)
Vürstinna Natalja Stepanovna Golitsõna (sündinud Apraksina) (1794−1890)
Natalja Vladimirovna Apraksina (1820−1853)
Kindralmajor ja salanõunik krahv Pjotr Ivanovitš Apraksin (1784−1852)
Tõeline riiginõunik krahv Pjotr Nikolajevitš Apraksin (1876−1962)
Vürstinna Sofja Stepanovna Štšerbatova (sündinud Apraksina) (1798−1885)
Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 29-30.
Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 288 .
Schwennicke, Detlev. Europäische Stammtafeln. Neue Folge. Bd XXII. Rund um die Ostsee 1. Frankfurt am Main: Vittorio Klostermann, 2005. Taf. 29-33.
Бороздин, К. М. Опыть исторического родословия дворянь и графовь Апраксиныхь. Санктпетербургь: Вь типографий Императовской Российской Академия, 1841 .
Долгоруков, Пётр Владимирович. Российская родословная книга. Часть вторая. Санктпетербургь: Печатано вь типографии Эдуарда Веймара, 1855. Lk 113-121 .
Федорченко, Валерий Иванович. Дворянские роды, прославившие отечество. Энциклопдия дворянских родов. Москва: "ОЛМА-ПРЕСС", 2004. Lk 19-21.
.jpg)
.jpg)
