From Wikipedia, the free encyclopedia
Aordikaareks (ladina arcus aortae) nimetatakse paljudel loomadel kehas asuvat arterit, mis on aordi osa.[1]
Aordikaare areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Roomajate lootel veelesinev kõhuaort jaguneb kolmeks: kaheks aordikaareks ning kopsuarteriks. Paremast aordikaarest lähtuvad lisaks keha varustavatele soontele ka kaks paari uneartereid, mis suunduvad pähe, ning eesjäsemeid varustavad rangluuarterid, vasakust aordikaarest aga ainult keha varustavad arterid (sealhulgas suur sisusearter). Mõlema aordikaare peasooned ühinevad tagapool seljaaordiks.
Tänapäevastel madudel on tuvastatud kaks aordikaart: vasak ja parem.
Harilikul rästikul väljub parem aordikaar südame vatsakese vasemalt poolt, kulgeb vasaku aordikaare eest, liigub taha söögitoru ja hingetoruni ning ühineb aordiga (aortae dorsales). Vahepeal saab sellest alguse vasak ühisunearter. Vasak aordikaar väljub südame vatsakese paremalt poolt ja ei anna suuri harusid.
Vasaku ja parema aordikaare seintes paiknevad närvikiud. Arterid paiknevad lümfikudedega ümbritsetult.[2]
Ainupilulistel on üksainus vasakpoolne aordikaar.[3]
Koduloomadel algab aordikaar südamepaunasiseselt. Aordikaar kulgeb südamest V...VII rinnalüli kõrguseni ja seondub kopsutüvega arterioossideme (lig.arteriosum) varal.[4]
Aordikaare jagunemine on loomaliigiti ja indiviiditi erinev.
Inimestel on aordikaar üleneva ja alaneva aordi vaheline osa. Aordikaarest väljuvad arterid varustavad verega kaela, pead, ülajäsemeid ja keha ülemist osa.[1][5]
Aordikaar liigitatakse suure vereringe arterite hulka.
Aordikaarelt algavad arterid on:
Aordikaarel on tuvastatud ateroskleroosi.[6]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.