Alfred Shrubb (ka Alfie Shrubb, Alf Shrubb; 12. detsember 1879 Sussex, Slinfold – 23. aprill 1964 Kanada) oli Suurbritannia pikamaajooksja, kelle käes on olnud hulk maailmarekordeid, sealhulgas esimesed IAAF-i ametlikud maailmarekordid 2 miili jooksus, 10 000 m jooksus ja tunnijooksus. Ta püstitas vähemalt 15 maailmarekordit.
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2014) |
Tema isa oli talupidaja. Alfred tahtis saada puusepaks. Ta kasvas üles Horshamis Trafalgar Roadil asunud majas.
Kahekümneaastasena töötas ta müürsepana Christ's Hospital Schooli ehitusel oma koduküla lähedal Stammerhamis. Juunis 1899 möödus kord kella viie paiku kuuvalgel õhtul ehitusest kohalik jooksutšempion F. J. Spence, kes ruttas üle vaatama tulekahjupaika Southwateri linnas, ning kutsus Alfredi kaasa. Alfred ütles, et ta ei oska joosta, kuid jooksis siiski kaasa ning jõudis kohale enne tuletõrjujaid, läbides 20 minutiga kolm miili. Spence'ile avaldas Alfredi jooks muljet ning tema pealekäimisel astus Shrubb jooksuklubisse Horsham Blue Star Harriers Running Club.
Alfred osales mitmel harrastajate võistlusel ning selgus, et ta on hea pikamaajooksja. Kuigi ta jooksis nii staadionil kui ka murdmaal, eelistas ta murdmaajooksu, mida ta on nimetanud kõige meeldivamaks ja tervislikumaks kergejõustikualaks. Mööda etteantud rada jooksmine ahistas teda. Murdmaajooksust oli tal esimene kogemus teismeliseeast, mil ta jooksis rebasejahipidajate järel.
Alfred Shrubb jooksis ebaühtlaste hoogudega. Tema jooksu on võrreldud linnu kulgemisega üle maastiku.
Teda ei nähtud kunagi hingeldamas.
Aastal 1905 sai Shrubb Amateur Athletic Associationilt eluaegse keelu amatööride võistlustel osaleda, sest ta oli oma võitude eest raha vastu võtnud või oli esitanud võltsitud kuluaruande.
Aastast 1906 oli ta elukutseline jooksja.
Hiljem hakkas treeneriks, tegutsedes Harvardi ja Oxfordi Ülikooli juures. Kuigi ta oli jooksjana konsulteerinud maailma parimate treeneritega, treenis ta end põhiliselt ise, tuginedes tervele mõistusele. Ta avaldas 1908. aasta paiku jooksutreeningu kohta kaks raamatut.
Oma hiilgeaegadel oli Shrubb peaaegu võitmatu kõikidel jooksudistantsidel alates 2000 jardist kuni 15 miilini. Ta võistles rohkem kui 1000 korral. Kaotusi oli tal väga vähe ja needki 1000 m jooksus ja maratonijooksus, mis talle hästi ei sobinud.
Mitmed Shrubbi rekordid jäid püsima aastakümneteks. Näiteks tema 3 miili jooksu maailmarekordi (1903) purustas alles Lauri Lehtinen kolmkümmend aastat hiljem. Mõni tema Suurbritannia rekord püsis 1950. aastateni.
Maailmarekordid
5. novembril 1904 jooksis ta Glasgow's Ibrox Parkis tunnijooksu maailmarekordilise tulemusega 11 miili 1137 jardi, mis ületati alles 1951. Selle jooksuga püstitas ta ka amatööride maailmarekordid 6 miili jooksus, 7 miili jooksus ning amatööride ja elukutseliste maailmarekordid 8 miili jooksus, 9 miili jooksus, 10 miili jooksus ja 11 miili jooksus.
IAAF-i ametlikud maailmarekordid (kinnitatud 1921)
- 21. mai 1903 London: 3 miili jooks 14.17,6
- 12. september 1903 London: 2 miili jooks 9.17,0 (?)
- 12. mai 1904: 5 miili jooks 24.33,4
- 11. juuni 1904 Glasgow: 2 miili jooks 9.09,6
- 13. juuni 1904 Glasgow: 4 miili jooks 19.23,4
- 5. november 1904 Glasgow: 6 miili jooks 29.59,4 (vaheaeg)
- 5. november 1904 Glasgow: 7 miili jooks 35.04,6 (vaheaeg)
- 5. november 1904 Glasgow: 8 miili jooks 40.16,0 (vaheaeg)
- 5. november 1904 Glasgow: 9 miili jooks 45.27,6 (vaheaeg)
- 5. november 1904 Glasgow: 10 miili jooks 50.40,6 (vaheaeg)
- 5. november 1904 Glasgow: 10 000 m jooks 21.02,4 (vaheaeg)
- 5. november 1904 Glasgow: tunnijooks 18 742 m
Alfred Shrubbi on nimetatud tema ajaks nähtutest suurimaks jooksjaks ja esimeseks rahvusvaheliseks kergejõustikutäheks.
Arthur Conan Doyle'i raamatus "Kadunud raamat" kasutab autor Shrubbi nime üldnimena: "a perfect Shubb".
Shrubbi hüüdnimi oli Little Wonder ehk 'Väike ime'. See jäi talle külge esimese suurema võidujooksu ajast (1900).
Jooksjakarjääri alguses oli Shrubbi kasv 168 cm ning ta kaalus alla 57 kg.
- Rob Hadgraft. The Little Wonder: The Untold Story of Alfred Shrubb World Champion Runner.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
