From Wikipedia, the free encyclopedia
Aleksandr Romanovitš Beljajev (Александр Романович Беляев; 16. märts (4. märts vkj) 1884 Smolensk – 6. jaanuar 1942 Puškin) oli Venemaa ja Nõukogude Liidu kirjanik, ajakirjanik ja jurist. Teda loetakse nõukogude ulmekirjanduse rajajaks, ta kirjutas üle 70 ulmeteose (sealhulgas 17 romaani). Beljajevit on nimetatud "Vene Jules Verne'iks".[1] 1990. aastast antakse Venemaal välja Aleksandr Beljajevi nimelist kirjandusauhinda.
Aleksandr Beljajev sündis preestri peres. 1895. aastal astus ta vaimulikku seminari, kuid noormehest sai hiljem hoopis ateist. Seejärel õppis ta juristiks ja töötas advokaadina, aga ka ajakirjaniku ja teatrijuhina.
Beljajevit vaevas eluaeg lülisambavigastus, mille ta sai poisikesena kukkudes katuselt isetehtud langevarju katsetamisel. 1915. aastal tekkis Beljajevil luutuberkuloos. Haigust komplitseeris ka osaline halvatus. Beljajev ravis ennast Jaltas, kus tegeles ka enesetäiendamisega. Tema tervis taastus alles kuue aasta pärast, 1922. aastal.
Lootes alustada kirjanikukarjääri sõitis Aleksandr Beljajev Moskvasse ja hakkas kirjutama ulmejutte, mida avaldati paljudes ajakirjades. 1924. aastal ilmus ajalehes Gudok tema esimene jutustus “Professor Dowelli pea” ning seejärel sama pealkirja all raamatuna ulmejuttude kogumik. 1928. aastast asus Beljajev elama Leningradi, kus jätkas tegevust juba kutselise kirjanikuna. Kuna tolleaegsed toimetused leidsid, et fantastika ei ole sotsialismi ehitamiseks vajalik, oli kirjanikul raskusi loomingu avaldamisel ja mees oli sunnitud töötama jälle juristina. 1934. aastal alustas Beljajev kirjavahetust Konstantin Tsiolkovskiga ning kohtus Leningradi külastanud Herbert Wellsiga.[2]
Mõjukas nädalaleht Literaturnaja Gazeta avaldas 1938. aastal artikli, milles toetas Beljajevi kirjanduslikku tegevust ja mõistis hukka Kirjanike Liidu tõrjuva suhtumise tema teoste avaldamisel. Kirjaniku teosed hakkasid taas trükis ilmuma. Beljajev suutis oma teostes ette näha hilisemat arengut ja leiutusi mitmetes teadusharudes, samuti kosmose hõivamisel.
Elu viimased aastad elas Aleksandr Beljajev Puškini linnas Leningradi oblastis ning kirjutas oma viimase teose "Ariel" 1941. aasta kevadsuvel voodihaigena. Linn jäi sama aasta septembris aga Saksa okupatsiooni tsooni ning 1942. aasta alguses suri kirjanik üldise kurnatuse tõttu. Tema matmiskoht on teadmata.[3]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
