From Wikipedia, the free encyclopedia
Airbus A321 on Airbus A320 perekonda kuuluv kitsa kere ja kahe mootoriga reisilennuk, mida toodab Airbus. Lennuk mahutab kuni 236 reisijat ja võimaldab reisi pikkust kuni 5900 km. A321 on Airbus A320 pikendatud lennukikerega variant. Pilootidel on vaja ühte tüübikoolitust, et lennata kõikide A320 perekonna lennukitega.[1]
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2018) |
.jpg) A321 | |
| Tüüp | reisilennuk |
|---|---|
| Esmalend | 11. märts 1993 |
| Hetkeseis | kasutuses |
| Põhikasutaja |
Americn Airlines China Southern Airlines China Eastern Airlines Turkish Airlines |
| Toodanguarv | 1636 (seisuga 31. detsember 2017) |
Esimest korda võttis Airbus A321 kasutusele Lufthansa 1994. aastal.
2010. aasta detsembris tutvustas Airbus uut A320 generatsiooni mudelit A320neo.[1] Samasuguse pikendatud kerega A321neo pakub uusi võimsamaid mootoreid koos kere täiustustega ja winglet'ite lisamisega, mida Airbus nimetab ka sharklet'iteks. Uue lennuki kütuse kokkuhoid on kuni 15%.
2017. aasta 31. detsembri seisuga on Airbus A321 toodetud 1636 eksemplari, millest kasutuses on 1618. Lisaks on tehtud tellimus 2082 reisilennuki tootmiseks (millest 1900 toodetakse mudelina A321neo). 2017. aasta detsembri seisuga oli American Airlines 219 lennukiga suurim Airbus A321 kasutaja.[2]
A321LR on väljapakutud pikamaavariant A321neo mudelist, mis nõuab Airbusi ennustuste kohaselt 25–30% vähem ülalpidamiskulusid kui näiteks Boeing 757 teekonnal kuni 7600 km, kus laiema kerega versiooni kütusekulu on suurem.
Airbus A321 oli esimene tuletatud versioon A320 perekonnast, samuti tuntud kui väljavenitatud kerega mudel A320, A320-500 ja A325.[3][4] A321 loodi 24. novembril 1988. aastal, umbes samal ajal, kui A320 asus teenistusse.[3][5]
Airbus A321 esmalend toimus 11. märtsil 1993. aastal, prototüüp lendas IAE V2500 mootoritega. Teine prototüüp, varustatud CFM56-5B turbiinmootoritega, lendas mais 1993. aastal.[6] Lufthansa ja Alitalia olid esimesed, kes tellisid nn väljavenitatud Airbusi mudeleid vastavalt 20 ja 40 lennukit.[6] Esimesed V2500-A5 mootoritega varustatud A321-d saabusid 27. jaanuaril 1994. aastal Lufthansasse. Alitaliasse saabusid esimesed CFM56-5B mootoritega varustatud lennukid 22. märtsil 1994. aastal.[6] A321-100 asus teenistusse 1994. aasta jaanuaris Lufthansas.
Viimase struktuuriosa koostamine A321 mudelile, nagu iga teisegi Airbusi puhul, toimus Saksamaal.[7] See tekitas Prantsusmaaga vaidluse, sest väideti, et selline ebavajalik liigutus läheb maksma 135 miljonit eurot.[8] Saksamaa firma väitis, et see on Airbusile pikas perspektiivis produktiivsem. Teine tootmisliin asus Hamburgis, mis hiljem hakkas lisaks tootma väiksemaid Airbus A319 ja A318 lennukeid. Esimest korda sisenes Airbus väärtpaberiturule, millega teeniti 475 miljonit eurot, et finantseerida arenduskulusid.[5] Lisaks laenati 175 miljonit eurot Euroopa Investeerimispangast ja erainvestoritelt.[9]
Airbus A321 on kitsa kerega lennuk, millel on ülestõstetav kolmerattaline telik ja kaks turbiinmootorit, mis on tiiva alla paigaldatud pülooniga. See on madalatiivaline monoplaan tavapärase sabaüksusega (ingl empennage), millel on üks kiil ja tüür (ingl rudder).
Airbus A321 on A320 järeltulija, millele on tehtud väiksemaid muudatusi seoses lennukitiivaga ning kere tagumist osa on pikendatud. Lennuki tiibadele lisati kahekordsed winglet'id ja tiiva tagumisele äärele tehti mõningaid muudatusi.[10] See suurendas tiiva pindala 124 m²-ilt 128 m²-ile.[11] Lennukikeret pikendati nelja vahetüki võrra (kaks tiibadest ettepoole ja kaks tiibadest tahapoole), lisades A321 mudelile 6,94 m rohkem pikkust kui A320 mudelil.[10] Eesmine lennukikere vahetükk on 4,27 m ja tagumine 2,67 m pikkune.[12] Pikenduse tõttu oli vaja tiiva kohal asuvaid varuväljapääse suurendada ja nende asukohta muuta. Ühed varuväljapääsud paigutati tiiva ette ja teised tiiva taha. Kere pikendamise tõttu suurenes kaal 9600 kg võrra, uueks kogukaaluks sai 83 000 kg, mistõttu tugevdati kere keskosa ja telikute struktuuri.[10]
A321 on A320 perekonna uusim versioon. A321-200 pikkus ületab 44,5 m, kasvatades maksimaalse õhkutõusukaalu 93 000 kg-ni.[10] Tiiva siruulatus on jäetud eelkäijatega samaks, lisatud on lisandusi tiiva otstesse. Mootori puhul on kaks valikut: CFM Internationali CFM56 mootor ja International Aero Enginesi V2500 mootor. Mõlema tõukejõud jääb vahemikku 133–147 kN.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
