From Wikipedia, the free encyclopedia
Agu Saar (15. mai 1942 Paide – 31. detsember 2020) on Eesti füüsik.[1]
Agu Saar oli teenistujate poeg.[1]
Ta lõpetas 1960 Tartu 1. Keskkooli ja 1965 Tartu Riikliku Ülikooli füüsika osakonna. 1974 sai ta füüsika-matemaatikakandidaadiks väitekirjaga "Исследование взаимодействия ультрамягкого рентгеновского излучения с хлоридами металлов". Ta oli 1966–68 TRÜ üldfüüsika kateedri vanemlaborant, 1968–72 Eesti NSV TA Füüsika ja Astronoomia Instituudi (FAI) vaneminsener, 1972–73 FAI nooremteadur, 1973–79 Eesti NSV TA Füüsika Instituudi (FI) nooremteadur, 1979–97 vanemteadur, aastast 1997 Tartu Ülikooli FI röntgenspektroskoopia labori vanemteadur.[1]
Uurimisvaldkond: tahkisefüüsika. Ta on tegelenud eksperimentaaluuringutega ultrapehme röntgenikiirguse spektroskoopia alal, täiendanud ja ehitanud vastavat aparatuuri, rakendanud uusi uurimismetoodikaid, nt laserplasma kasutamist pehme röntgenikiirguse allikana. Tema olulisimad tulemused tahkisefüüsikas on seotud kiiritusdefektide olemasolu tuvastamisega ja laengukandjate transpordikarakteristikute määramisega ioonkristallides. Ta uuris Lundi Ülikooli MAX-laboris sünkrotronkiirgusega tekitatud sisekatte elektronergastuste lagunemist ioonkristallides resonantsergastusega Auger'- ja elektrospektroskoopia meetodil. Ta tegi kindlaks röntgeneksitonide olemasolu ioonkristallide (LiF, NaF) K-neeldumisspektrites eksitoni kiirgusliku lagunemise ja Auger' spektrite põhjal. Ta oli Eesti Füüsika Seltsi asutajaliige. Tal on üle 50 teadustrükise ja 1 autoritunnistus.[1]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.