Gioachino Rossini ooper From Wikipedia, the free encyclopedia
"Adina" (originaalis "Adina ossia Il Califfo di Bagdad" – 'Adina ehk Bagdadi kaliif') on Gioachino Rossini ooper (semiseria, farsa) ühes vaatuses markii Gherardo Bevilacqua-Aldobrandini libretole, mis põhineb Felice Romani libretol Francesco Basili ooperile "Il califfo e la schiava" (1819) ja Andrea Leone Tottola libretol Manuel García ooperile "Il califfo di Bagdad" (1813). Esietendus toimus 22. juunil 1826 Lissabonis Teatro Nacional de São Carloses.
Rossini sai 1818. aasta kevadel eratellimuse ooperi komponeerimiseks Portugali aadlikult, Lissaboni politseiprefekti pojalt Diego Ignazio de Pina Maniquelt. Noormees tahtis selle teose kinkida Lissaboni Teatro de São Carlose sopranile, kes oli teda vaimustanud oma esinemistega. Tellija andis Rossinile libreto valikul vabad käed. Samuti ei pidanud Rossini arvestama orkestrimuusikute piiratud võimetega. Ta kirjutas lepingule Napolis alla 7. aprillil 1818. Partituur pidi valmima 10. juuniks. Töötasuks määrati 200 Veneetsia kuldmünti, kui tasu antakse üle Bolognas või 540 tukatit, kui see antakse üle Napolis. Rossini haigestumise tõttu lükkus lepingu täitmine edasi. Seetõttu valmis Rossinil töö augustis 1818 Bolognas, mille ta saatis Lissaboni.
Rossini Bologna sõbra, markii Bevilacqua-Aldobrandini koostatud tekst on väga sarnane Felice Romani libretole Francesco Basili ooperile "Il califfo e la schiava". Mõned lõigud langevad üks-ühele kokku. Ka kogu muusika pole täiesti originaalne. Ooperis on üheksa numbrit, millest uued on neli (sissejuhatus, Adina kavatiin, kvartett ja finaal), kolme muusikalugu kasutas Rossini oma varasemast ooperist "Sigismondo" ja ülejäänud kaks kirjutas üks ta õpilastest. Rossini ei pidanud seda tellimustööd eriti tähtsaks ja ei kirjutanud ooperile ka avamängu. Pina Manique pani seda pahaks ja saatis Rossinile asjakohase kaebuse. Maestro vastas, et leping ei kohusta teda avamängu komponeerima. Ooperit nimetatakse küll farsiks, kuid seal on vähe koomilisi elemente, piirdudes haaremi (seraili) aedniku Mustafa etteastetega retsitatiivides ja ansamblites.
Teadmata põhjustel ei esitatud seda kohe, vaid alles kaheksa aasta pärast koos "Semiramide" teise vaatuse ja balletiga. Rossini esietendusel ei viibinud. Tõenäoliselt pole ta seda oma teost laval kunagi näinud. "Adina" oli laval ainul väljatuleku päeval. Seda ei esitatud rohkem kuskil Itaalias ega välismaal. Järgmine kord oli "Adina" laval alles 1963. aastal Sienas. Rossini farssooperit on etendatud ka Oxfords (1968), Bolognas (1981), Roomas (1992), aastatel 1999, 2003 ja 2018 Pesaros, Wildbadis Rossini festivalil (2012 ja 2022) ja Krakówis (2022).
Ooper on helisalvestatud 1963, 1991, 1992, 1999, 2003.
Ooperi sisu on üks paljudest variantidest tollal populaarsest Türgi haaremi teemast, mida kasutas ka Mozart oma ooperis "Die Entführung aus dem Serail". Viisteist aastat pärast oma armastatud Zora kaotust kohtub Bagdadi kaliif Adinaga, kes meenutab talle Zorat. Tal õnnestub naist veenda temaga abielluma. Kuid Adina on olnud armunud Selimosse. Selimo ei ole nõus, et Adina peaks abielluma. Ta veenab naist põgenema, kuid kaliif saab sellest plaanist teada. Adina ja Selimo ning neid abistanud haaremi aednik Mustafa vahistatakse. Adina palub kaliiflt Selimole armu. Kaliif leiab medaljoni, mis tõestab, et Adina on tema tütar. Kaliif nõustub Adina ja Selimo abiellumisega.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.