2008. aasta suveolümpiamängud

2008. aasta suveolümpiamängud on XXIX olümpiaadi olümpiamängud, suveolümpiamängud. Need toimusid 8.–24. augustil 2008 Hiina pealinnas Pekingis. Ratsutamisvõistlused peeti Hongkongis, mis on teine kord olümpiamängude ajaloos, kui selle ala võistlused korraldas teine olümpiakomitee kui olümpiamängud.

Teised kandideerinud linnad olid İstanbul, Ōsaka, Pariis ja Toronto. Rahvusvaheline Olümpiakomitee ei võtnud kandideerima Bangkokki, Havannat, Kairot, Kuala Lumpurit ega Sevillat.

ROK valis olümpialinna 13. juulil 2001 oma istungil Moskvas. Esimeses hääletusvoorus kogus Peking 44, Toronto 20, Istanbul 17 ja Pariis 15 häält. Kõige vähem, 6 häält saanud Osaka langes välja. Teises hääletusvoorus kogus Peking 56 häält, järgnesid Toronto 22, Pariis 18 ja Istanbul 9 häälega. Sellega oli Peking kogunud enam kui poolte osavõtvate delegaatide hääled ja osutus valituks, järgmisi hääletusvoorusid ei olnud vaja.

2008. aasta suveolümpiamängud olid esimesed Hiinas toimunud olümpiamängud ja kolmandad Aasias toimunud suveolümpiamängud.

Rahvusvahelisel olümpiakomiteel oli 2008. aasta seisuga 205 liiget. Neist ainus, kes ei osalenud Pekingi olümpiamängudel, oli Brunei. Esimest korda osalesid olümpiamängudel Marshalli saared, Montenegro, Serbia ja Tuvalu. Kosovo ei osalenud, sest ROK ei olnud teda tunnustanud.

Kõige suurem delegatsioon oli korraldajamaal Hiinal: 639 sportlast. Suuruselt teine oli Ameerika Ühendriikide delegatsioon: 596 sportlast. Venemaal oli 467 võistlejat. Kõige väiksem delegatsioon oli Naurul: 1 sportlane. Eestit esindas 47 sportlast.

Üleskutsed boikotiks

Pekingi valimist olümpialinnaks kritiseeriti inimõiguste halva olukorra pärast Hiina Rahvavabariigis.

Pärast rahutuste puhkemist Tiibetis 2008. aasta märtsis kutsus mitu poliitikut üles boikoteerima Pekingi olümpiamänge. Hiina võimude tegevust rahutuste mahasurumisel kritiseeris ka mitu tippsportlast.

24. märtsil teatati, et ajakava ei võimalda Toomas Hendrik Ilvesel osaleda Pekingi olümpiamängude ava- ja lõputseremoonial. Küll aga külastas olümpiamänge peaminister Andrus Ansip, kes kohtus ka Hiina peaministriga.

Olümpiatuli

Olümpiatuli süüdati päikesekiirtest 24. märtsil Olümpia pühamus. Turvameetmetest hoolimata pääses kaks Tiibeti inimõiguste eest võitlevat protestijat oma loosungiga korralduskomitee juhi Liu Qini seljataha, kui ta kõnet pidas, ja see pilt levis üle maailma.

Tõrvik läbis enne Pekingisse jõudmist 130 päeva jooksul 137 000 kilomeetrit. Olümpiatuli jõudis Pekingisse läbi 29 riigi ja 78 Hiina linna. See läbis oma teekonnal ka Džomolungma ja tuld kandis ligi 22 000 inimest.

Taiwan keelas olümpiatule toomise oma pinnale pärast seda, kui Hiina nõudis, et tõrviku teekonnal ei tohi näidata Taiwani lippu ega mängida Taiwani hümni. Nii Hiina kui ka Taiwan süüdistasid teineteist katses sündmust politiseerida.

Tõrviku teekonnal Pariisis ja Londonis toimusid meeleavaldused Tiibeti toetuseks. Pärast seda, kui Londonis tehti mitu katset olümpiatuli kustutada, suutsid protestijad olümpiatule kustutada järgmisel päeval Pariisis. USA-s tõrviku teekonda viimasel hetkel muudeti ja see liikus enamasti pealtvaatajateta. Hiljem muudeti tõrviku teekonda turvalisuse pärast pidevalt. Hiina inimõiguslaste ja teiste sagedaste protestide tõttu, mis peamiselt olid keskendunud olukorrale Tiibetis, nimetas ajaleht USA Today tõrvikuteatejooksu Hiina avalike suhete katastroofiks. ROK keelas pärast seda rahvusvahelised tõrvikuteatejooksud olümpiatulega, lubades korraldada üksnes riigisiseseid.

Spordialad ja ajakava

Pekingi suveolümpiamängudel toimus 302 võistlust 28 spordialal (165 meestele, 127 naistele ja 10 segavõistkondadele). See on üks võistlus rohkem kui 2004. aastal Ateenas.

Kavas oli 9 uut võistlust, sealhulgas 2 uuel jalgrattaspordialal BMX. Naised võistlesid esimest korda 3000 meetri takistusjooksus. Ujumises jagati 2 medalikomplekti rohkem (pikamaaujumises). Vehklemises asendati floreti meeskonnavõistlus ja epee naiskonnavõistlus espadroni mees- ja naiskonnavõistlusega. Lauatennises asendati senised paarisvõistlused meeskonnavõistlustega (meeste ja naiste).

Avatseremoonia algas 8. 8. (august) 2008 kell 20.08 (kell 8 ja 8 minutit), sest hiinlased peavad numbrit 8 õnnenumbriks.

Järgnevas ajakavatabelis tähistavad rohelised kastikesed tseremooniaid, sinised kvalifikatsioonivõistlusi ja kollased finaalvõistlusi (arv kollases kastis tähistab sel päeval toimuvate finaalide arvu). Viimases veerus on medalialade koguarv.

More information August, Σ ...

**2008. aasta suveolümpiamängude ajakava**
August	06	07	08	09	10	11	12	13	14	15	16	17	18	19	20	21	22	23	24	Σ
Avamine
Aerutamine							2		2								6	6		16
Jalgpall																	1	1		2
Jalgrattasport				1	1			2		2	1	1	3	3	1	1	1	1		18
Judo				2	2	2	2	2	2	2										14
Kergejõustik										2	4	6	6	5	3	6	7	7	1	47
Korvpall																		1	1	2
Kujundujumine															1			1		2
Käsipall																		1	1	2
Laskmine				2	2	2	2	2	1	1	2	1								15
Lauatennis												1	1				1	1		4
Maadlus							2	2	3		2	2		2	2	3				18
Maahoki																	1	1		2
Moodne viievõistlus																1	1			2
Pesapall																		1		1
Poks																		5	6	11
Purjetamine											2	1	2	2	2	2				11
Ratsutamine							2		1					1		1	1			6
Softball																1				1
Sulgpall										1	2	2								5
Sõudmine											7	7								14
Taekwondo															2	2	2	2		8
Tennis											2	2								4
Triatlon													1	1						2
Tõstmine				1	2	2	2	2		2	1	1	1	1						15
Ujumine					4	4	4	4	4	4	4	4			1	1				34
Veepall																1			1	2
Vehklemine				1	1	1	1	1	2	1	1	1								10
Vettehüpped					1	1	1	1				1		1		1		1		8
Vibulaskmine					1	1			1	1										4
Võimlemine							1	1	1	1		4	4	4				1	1	18
Võrkpall																1	1	1	1	4
Lõpetamine
August	06	07	08	09	10	11	12	13	14	15	16	17	18	19	20	21	22	23	24	Σ

Close

Medalid

Pikemalt artiklis 2008. aasta suveolümpiamängude medalitabel

Medaleid võitsid 86 riigi sportlased. Kuldmedaleid jätkus 54 riigile. 118 riiki ei võitnud medalit. Kõige rohkem võitsid kuldmedaleid Hiina sportlased (51) ja see oli esimene kord pärast Berliinis toimunud 1936. aasta suveolümpiamänge, mil kõige rohkem kuldmedaleid võitnud riik ei olnud USA ega NSV Liit. Kuid kõige rohkem medaleid, 110, võitsid USA sportlased.

Oma esimese olümpiamedali said Afganistan, Mauritius, Serbia, Sudaan, Tadžikistan ja Togo. Sealjuures Vladimir Vujasinović võitis juba kolmanda olümpiamedali, esindades kolmandat riiki: varem oli ta esindanud Jugoslaaviat ning Serbiat ja Montenegrot, seekord Serbiat. Mongoolia ja Panama võitsid oma esimese olümpiakulla ja seni oli Mongoolia olnud kõige rohkem olümpiamedaleid võitnud, aga ilma olümpiakullata riik. Esialgu võitis ka Rashid Ramzi Bahreinile esimese olümpiakulla, aga ta diskvalifitseeriti hiljem dopingu tarvitamise tõttu. See oli ainus juhtum Pekingi olümpiamängudel, kus olümpiavõitja hiljem diskvalifitseeriti.

Eesti sai kaks medalit. Gerd Kanter võitis kettaheites kuldmedali ning Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson võitsid paarisaerulisel kahepaadil hõbemedali. Teised Eesti sportlased esikaheksasse ei tulnud.

More information Koht, Riik ...

Koht	Riik				Kokku
1.	Hiina	51	21	28	100
2.	USA	36	38	36	110
3.	Venemaa	23	21	28	72
4.	Suurbritannia	19	13	15	47
5.	Saksamaa	16	10	15	41
6.	Austraalia	14	15	17	46
7.	Lõuna-Korea	13	10	8	31
8.	Jaapan	9	6	10	25
9.	Itaalia	8	9	10	27
10.	Prantsusmaa	7	16	18	41