asteroid From Wikipedia, the free encyclopedia
Ceres[1] (sümbol: .svg){kind=small}
)[2] on kääbusplaneet ning suurim Marsi ja Jupiteri vahel olevas asteroidide vöös paiknev taevakeha. Umbkaudu 945 km läbimõõt teeb Ceresest suurima Neptuuni orbiidist seespool asuva kääbusplaneedi. Tegemist on suuruselt 33. teadaoleva objektiga meie päikesesüsteemis ja see on ainus kääbusplaneet Neptuuni orbiidi sees.[3] Ceres koosneb kivist ja jääst ning kaalub umbes kolmandiku kogu asteroidivöö massist. Cerese tähesuurus Maalt vaadates on vahemikus 6,7 kuni 9,3 ning see pole seetõttu palja silmaga nähtav.
_(cropped).jpg) Kosmosesond Dawni tehtud foto Ceresest | |
| Orbiidi omadused | |
|---|---|
| Orbiidi tüüp | põhijada |
| Afeel |
2,9773 aü (445 410 000 km) |
| Periheel |
2,5577 aü (382 620 000 km) |
| Keskmine kaugus Päikesest | 2,767 aü |
| Orbiidi ekstsentrilisus | 0,0789 |
| Tiirlemisperiood |
4,60 aastat 1681,63 ööpäeva |
| Sünoodiline periood |
466,6 ööpäeva 1,278 aastat |
| Orbitaalkiirus | 0,51 km/s |
| Orbiidi kalle ekliptika tasandi suhtes | 10,58° |
| Füüsikalised omadused | |
| Diameeter | 960×932 km |
| Ekvatoriaalne raadius | 487,3 ± 1,8 km |
| Polaarraadius | 454,7 ± 1,6 km |
| Pindala | 2 850 000 km² |
| Mass | 8,7×1020 kg |
| Tihedus | 2,0 g/cm³ |
| Pöörlemisperiood | 9 h 4 min |
| Pinnatemperatuur |
madalaim: ?; keskmine: –105,15 ℃; kõrgeim: –38,15 ℃; |
| Spektriklass | G |
| Albeedo | 0,090 ± 0,0033 |
| Ajalugu | |
| Avastaja | Giuseppe Piazzi |
| Avastamise aeg | 1. jaanuar 1801 |
Ceres tundub olevat jagunenud eraldiseisvaks kivist tuumaks ja jäiseks vahevööks, mille all võib olla vedel maa-alune jäänuk ookeanist.[4] Pind on ilmselt segu vee jääst ja erinevatest mineraalhüdraatidest nagu karbonaadid ja savimineraalid. 2014. aasta jaanuaris mõõdeti veeauru purskeid mitmest Cerese piirkonnast.[5] See oli ebatavaline, sest tavaliselt eritavad ainult komeedid veeauru, mitte suured asteroidivöö objektid.
Ceres on esimesena avastatud asteroid. Selle avastas 1. jaanuaril 1801 Giuseppe Piazzi. Johannes Kepler arvas juba 1596. aastal, et Jupiteri ja Marsi vahel peaks olema veel üks planeet, sest nende vahel oli liiga suur tühi vahemik. Giuseppe Piazzi arvas esialgu, et on avastanud komeedi. Johann Bode oli aga kindel, et Piazzi avastas ammu otsitud planeedi. Taevakeha kadus kuni detsembrini vaateväljast. Tänu kuulsa matemaatiku Carl Friedrich Gaußi arvutustele leiti Cereseks nimetatud taevakeha taas üles. Esialgu nimetati Ceres ekslikult planeediks, kuid aasta hiljem sellest nimetusest loobuti.
Piazzi soovis taevakehale nimeks panna Ceres Ferdinandea. Ceres oli Vana-Rooma põllumajandusjumalanna, kelle maapealne kodu ja vanim tempel asusid Sitsiilias. Ferdinandea tuli tema patrooni ja metseeni, Sitsiilia kuninga ja pärastise Mõlema Sitsiilia kuninga Ferdinando I järgi. Teistele Euroopa riikidele Ferdinandea ei meeldinud ja seda ei hakatud kasutama.
Esialgu ei suutnud astronoomid Cerese läbimõõtu arvutada. Teada oli üksnes Cerese tähesuurus, kuid mitte albeedo. Seetõttu olid nende hinnangud üsna erinevad. William Herschel ülehindas 1802. aastal Cerese albeedot ja sai läbimõõüduks kõigest 260 km, seevastu Johann Hieronymus Schröter alahindas albeedot ja pakkus 1811. aastal läbimõõduks 2613 km. Alles 1970. aastatel saadi infrapunase fotomeetria abil Cerese suuruse kohta usaldusväärsed hinnangud, mis tegelikust väärtusest 930 km ei erinenud üle 10%. Veel 1987 välja antud "A ja O" ütles Cerese läbimõõduks 1003 km[6].
24. augustil 2006 nimetas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon Cerese kääbusplaneediks, kuid asteroidiks jäi ta endiselt. Ceres on teistest asteroididest palju suurem ja ainus kääbusplaneedist asteroid. Ta on ka ainus asteroid, mis omaenese gravitatsiooni mõjul on kerakujuliseks muutunud, ehkki tema raskusjõud on väga väike, kõigest 0,28 m/s² ehk 0,029 g ehk kolmekümne viiendik maisest. Paokiirus on Ceresel 510 m/s ehk üheksateistkümnendik maisest.
5. märtsil 2015 saabus Cerese orbiidile NASA kosmosesond Dawn.[7][8][9] Alates 2015. aasta jaanuarist, kui Dawn lähenes Ceresele, tehti kraatritega kaetud pinnast varem nägematu lahutusvõimega pilte. Dawni missioon lõppes 1. novembril 2018.[10]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
