From Wikipedia, the free encyclopedia
1970. aasta Poola protestid (poola keeles Rewolta grudniowa; tuntud ka kui must neljapäev) olid rahvarahutused, mis said alguse toidu- ja esmatarbekaupade ootamatust hinnatõusust. See tõi kaasa ulatuslikud streigid, mille surusid maha Poola Rahvaarmee ja Poola riiklik politseiorganisatsioon Milicja Obywatelska. Selle tulemusena sai surma umbes 40 inimest ja tuhatkond inimest sai vigastada.
| 1970. aasta Poola protestid | |||
|---|---|---|---|
| Osa külmast sõjast | |||
 Protestijad kandmas Zbigniew Godlewski surnukeha | |||
| Toimumisaeg | 14.–19. detsember 1970 | ||
| Toimumiskoht | Gdańsk, Gdynia, Elbląg ja Szczecin | ||
| Tulemus | Władysław Gomułka tagasiastumine | ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
| Jõudude suurus | |||
| |||
| Kaotused | |||
| |||
Kogu 1970. aasta jooksul oli Poolas saak olnud kehv ja sama aasta detsembris tegi Poola Ühendatud Töölispartei teatavaks peamiste toiduainete, eriti piimatoodete, suured hinnatõusud. Hinnatõus osutus tavaliste kodanike jaoks suureks šokiks ja seda eriti suuremates linnades.[1]
Hinnatõusude vastased demonstratsioonid lahvatasid Poola põhjapoolsemates Läänemere-äärsetes linnades Gdańskis, Gdynias, Elblągis ja Szczecinis. Valitsev režiim kartis, et alata võib salapolitsei poolt tagant õhutatud sabotaažilaine, kuna salapolitsei soovis legitimeerida karmi vastust protestijatele.[2]
Gdynia linnas oli sõduritele antud käsk tööle naasvad töölised peatada. 17. detsembril tulistasid nad rongidest väljuvate tööliste hulka ja tapetute ning vigastatute koguarv ulatus sadadesse.[3] Seejärel levis protestiliikumine ka teistesse linnadesse, tuues kaasa streike ja hõivaimisi. Valitsus mobiliseeris 5000 politsei eriüksuste liiget ning 27 000 rasketankide ja kuulipildujatega varustatud sõdurit.
Ohvreid oli palju: tänapäevastel andmetel sai 39–44 inimest surma[4][5], enam kui 1000 vigastada ja 3000 inimest ka arreteeriti. Poola valitsus aga teatas samal ajal vaid kuuest hukkunust. Rahulolematuse levimise vältimiseks maeti kõik surnud maha üleöö ja nii, et kohal oli vaid nende lähimad sugulased.
Varssavis kogunes partei juhtkond ja otsustas, et ilma äärmuslikke meetmeid rakendamata oleks täiemahuline töölisklassi mäss vältimatu. Leonid Brežnevi nõusolekul sunniti Gomułka, Kliszko ja teised Poola juhid tagasi astuma. Kui hinnatõusude taga oli tõesti Gomułka vastu suunatud vandenõu, siis oli see edukas. Kuna Moskva ei olnud nõus Poola Ühendatud Töölispartei uueks juhiks kinnitama Mieczysław Moczarit, määrati uueks juhiks Edward Gierek.
Hiljem pöörati hinnatõusud tagasi, kuulutati välja palgatõusud ning lubati ulatuslikke majanduslikke ja poliitilisi muudatusi. Gierek külastas Gdańskit ja kohtus töölistega, vabandades varasemate vigade eest ning lubades poliitilisi uuendusi. Lisaks ütles ta, et tema kui tööline valitseb nüüd rahva heaks.[6]
Vaatamata asjaolule, et protestijate eesmärgid olid peamiselt ühiskondlikud ja majanduslikud, mitte poliitilised, taaselustasid mahasurutud rahutused Poola ühiskonna uinunud poliitilist aktiivsust.[7] Siiski ei suutnud rannikuala töölised lõplikult takistada valitsust toiduainete hinnatõusu plaane rakendamast. Selle saavutasid mõni nädal hiljem 1971. aastal Łódźis streikinud poolakad.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
