Zigfrīds Anna Meierovics
From Wikipedia, the free encyclopedia
Zigfrīds Anna Meierovics (5. veebruar 1887 Durbe – 22. august 1925) oli Läti poliitik, Läti esimene välisminister (1918–1924 ja 1924–1925) ja teine peaminister (1921–1923 ja 1923–1924).
Zigfrīds Anna Meierovics | |
---|---|
Sünniaeg |
24. jaanuar 1887 (Juliuse kalendris) Durbe |
Surmaaeg |
22. august 1925 (38-aastaselt) Sēme vald |
Juba nooruses Läti rahvusliku liikumisega seotud Meierovics hakkas Esimese maailmasõja ajal tegelema poliitikaga, tegeledes Läti sõjapõgenike abistamise ning läti küttide üksuste loomisega. 1917. aastal oli Meierovics Läti ühe olulisima partei, Põllumeeste Liidu (läti Latvijas Zemnieku savienība) rajajaid. Ta valiti selle partei esindajana nii Läti Asutava Kogu (läti Satversmes sapulce) kui ka seimi esimese koosseisu liikmeks. Tema välisministriks olemise ajal sõlmis Läti rahulepingu Nõukogude Venega, samuti sai Läti Vabariik Euroopa riikide de facto ja de jure tunnustuse ning võeti Rahvasteliidu liikmeks. Meierovicsi peaministriks olemise ajal võeti kasutusele Läti latt ning lahendati Nõukogude Liidust Lätisse opteerunute kodakondsuse küsimus. Samuti sõlmiti Eesti-Läti kaitseliit.
Välisministri ametit pidas Meierovics esialgu Läti Ajutise Valitsuse liikmena (alates 1918. aasta 19. novembrist) kuni oma surmani 22. augustil 1925, kui välja arvatud 11-kuuline vahemik 1924. aasta jaanuarist detsembrini. Meierovics hukkus autoõnnetuses.