Xbox (konsool)
From Wikipedia, the free encyclopedia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Xbox on kuuenda põlvkonna mängukonsool, mille tootjaks on Microsoft. See jõudis turule 15. novembril 2001 Põhja-Ameerikas, 22. veebruaril 2002 Jaapanis ja 14. märtsil 2002 Austraalias ja Euroopas ning on Xbox 360 eelkäija. Xbox oli Microsofti esimene katse siseneda mängukonsoolide turule. Xbox pidi võistlema konsoolidega Sony PlayStation 2, Sega Dreamcast ja Nintendo GameCube. Integreeritud Xbox Live'i teenus andis mängijatele võimaluse mängida võrgus.[3]
| Xbox | |
|---|---|
 | |
| Tootja | Microsoft |
| Toote perekond | Xbox |
| Tüüp | Mängukonsool |
| Põlvkond | Kuues põlvkond |
| Esmakordselt saadaval |
 14. märtsil2002 Euroopas |
| CPU | Tellimuse peale tehtud 733 MHz Intel Pentium III "Coppermine-based" protsessor |
| GPU | 233 MHz nVidia NV2A |
| Meedia | DVD, CD, allalaadimine |
| Kontrollerid | 4× Xbox kontrolleri porti |
| Enim müüdud mäng | "Halo 2", 8 mln (9. mai 2006)[1][2] |
| Järeltulija | Xbox 360 |
Xboxi tootmine peatati 2006. aasta viimases kvartalis. Konsooli viimane mäng "Madden NFL 09" avaldati 2008. aasta augustis. Xboxi garantiiväline toetus lõpetati 2. märtsil 2009. Garantiisiseseid parandusi enam ei tehta ja vigased konsoolid asendatakse Xbox 360-ga. Xbox Live'i teenuse toetamine lõpetati 15. aprillil 2010.[3]
2009. aastal paigutas IGN Xboxi kõigi aegade 25 parima konsooli seas 11. kohale.[4]
Xbox oli Microsofti esimene toode, mis sisenes videomängude turule pärast koostööd Segaga Windows CE operatsioonisüsteemi portimisel Dreamcasti konsoolile. Xboxi esimese versiooni töötas välja väike Microsofti tiim, nende seas ka mängude arendaja Seamus Blackley. Microsoft viivitas konsooli väljalaskmisega korduvalt. Esmakordselt mainiti seda 1999. aasta lõpus intervjuus Microsofti tolleaegse tegevdirektori Bill Gatesiga. Gates väitis, et mängu/multimeedia vahend on uute aegade meedia konvergentsi jaoks ülimalt vajalik, mida kinnitas ka Microsofti pressiväljaanne.[5] Kui Bill Gates 2000. aastal mänguarendajate konverentsil Xboxi tutvustas, avaldas kuulajaskonnale muljet eelkõige konsooli tehnoloogia. Gatesi teadaande ajal oli Sega Dreamcasti populaarsus vähenemas ja Sony PlayStation 2 polnud veel Jaapanist kaugemale levinud.[6]
Xbox oli esimene videomängukonsool, millel oli sisseehitatud kõvaketas, mida kasutati põhiliselt mängusalvestiste ja Xbox Live'i kaudu allalaaditud informatsiooni talletamiseks. Tänu kõvakettale polnud Xboxil vaja eraldi mälukaarti. Xboxi kasutaja sai kõvakettale rippida ka muusikat tavalistelt audio-CD-delt ja neid lugusid sai omakorda kasutada mängudes taustamuusikana.[7]
Xbox oli esimene konsool, millel oli ka Dolby Interactive Content-Encoding Technology, mis tegi võimalikus reaalajas Dolby Digital kodeerimise mängukonsoolides. Varasemad mängukonsoolid kasutasid vaid Dolby Digital 5.1 "vahelõikude" esitamiseks.[8]
Xbox põhineb tavalisel PC-riistvaral ning on palju suurem ja raskem kui konkurentide konsoolid. Selle peamised põhjused on suur DVD-ROM seade ja standardsuuruses 3,5-tolline kõvaketas. Xbox oli teerajaja ka turvauuenduste valdkonnas, näiteks olid sellel breakaway kaablid, mis aitasid ära hoida puldi juhtmega konsooli pinnalt maha tõmbamist. Tehti ka mitmeid sisemisi riistvara täiendusi, et takistada modifitseerimist, vähendada tootmiskulusid ja muuta DVD-ROM-ketas usaldusväärsemaks (algselt esines mõnel konsoolil Thomsoni DVD-ROM-i tõttu probleeme DVD-ketta lugemisega). Hiljem võis seadmetel, mis kasutasid Thomson TGM-600 DVD-ROM ja Philips VAD6011 DVD-ROM-kettaid, esineda vigu uuemate ketaste lugemisega või peatus konsooli töö veateatega, mis tavaliselt tähendas PIO/DMA tuvastamise viga. Neid vigaseid konsoole garantii ei asendanud.
Xboxil on eriline operatsioonisüsteem, mida peeti alguses modifitseeritud versiooniks Windows 2000 kernelist .[9] See paljastab API-d, mis on sarnased API-dele, mis leiduvad Microsoft Windowsis, nagu näiteks DirectX 8.1.
Euroopa Xboxi endine asepresident Sandy Duncan väidab aga, et "Xboxi Kernel põhineb Windows NT süsteemil ..., aga see oli ainult umbes 150 000 rida koodi ...". Xboxi süsteemi tarkvara võib põhineda Windows NT versioonil, mida kasutati Windows 2000 loomisel.
Xboxi kasutajaliidest nimetatakse Xbox Dashboardiks. Selle põhifunktsioonide alla kuulub meediapleier, mida saab kasutada muusika kuulamiseks CD-de pealt, muusika rippimiseks Xboxi sisse ehitatud kõvakettale ja juba kõvakettale salvestatud muusika mängimiseks; mängusalvestiste, muusika ja Xbox Live'i kaudu allalaaditud teenuste haldamiseks; selle kaudu saavad Xbox Live'i kasutajad ka oma kontole sisse logida. Xboxi Dashboard on saadaval ainult siis, kui kasutaja ei vaata filmi ega mängi mingit mängu. Põhiliselt on taustavärvidena kasutusel must värv ja erinevad rohekad toonid nagu logol. Aastal 2001, kui Xbox turule tuli, ei olnud Live'i süsteem veel kasutusvalmis, seetõttu polnud Dashboardi Live'i teenused veel saadaval.
Live'i teenused muutusid kasutuskõlblikuks alles aastal 2002, aga nendele ligipääsemiseks pidid kasutajad ostma endale Xbox Live'i algkomplekti, mis sisaldas mikrofoniga kõrvaklappe, Live'i teenuse tellimust ja täiendust Xboxile. Sellel ajal, kui Microsoft veel Xboxi toetas, läbis Dashboard mitmeid uuendusi, et vähendada sohitegijate arvu ja lisada uusi teenuseid.
Pikemalt artiklis Xbox Live15. novembril 2002 lasi Microsoft käiku Xbox Live'i võrgus mängimise teenuse, andes selle kasutajatele võimaluse mängida mänge teiste kasutajatega üle maailma ja uuendusi alla laadida otse konsooli kõvakettale. Võrguteenus toimib ainult lairibaühendusega. Kaks kuud pärast Xbox Live'i käikulaskmist oli sellel juba umbes 250 000 kasutajat.[10] 2004. aasta juulis teatas Microsoft, et Live'i teenus on jõudnud miljoni kasutajani, 2005. aasta juulis kahe miljonini ja 2007. aasta juulis oli Live'i teenusel üle kolme miljoni kasutaja. 2009. aasta maiks oli aktiivsete kasutajate hulk kasvanud 20 miljonini.[11] 5. veebruaril 2010 teatas Marc Whitten gamerscoreblog'i kaudu, et Xbox Live'i toetus Xboxi mängudele katkestatakse 15. aprillil 2010.[3] Teenused peatati plaanikohaselt, aga 20-liikmeline mängijate grupp jätkas mängimist umbes kuu aega pärast seda, jättes oma konsoolid ühendusse mänguga "Halo 2".[12] APACHE N4SIR oli viimane algne Xbox Live'i teenuse kasutaja, ta katkestas lõpuks oma ühenduse 11.05.2010 kell 01:58 EDT (UTC-4).[13][14]
Põhja-Ameerikas tuli Xbox turule 15. novembril 2001. Xboxi edukaim mäng oli "Halo: Combat Evolved", mis sai kiitust ka kriitikutelt.[15] Selle järg "Halo 2" on maailmas enimmüüdud Xboxi mäng.[2] Kuigi turule toodi mitmeid populaarseid mänge teiste tootjate poolt, nagu näiteks "NFL Fever 2002",[16] "Project Gotham Racing",[17] ja "Dead or Alive 3",[18] kahjustasid Xboxi mainet alguses "Azurik: Rise of Perathia" ja mitmed muud Microsofti loodud ja toodetud mängud.[19]
Aastatel 2002 ja 2003 andsid mitmed mängud Xboxile võimaluse tõestada selle erinevust Playstation 2 konsoolist. Xbox Live'i võrguteenus aktiveerus 2002. aasta lõpus. Koos sellega ilmusid ka mängud "MotoGP", "MechAssault" ja "Tom Clancy's Ghost Recon". Turule toodi ka mitmed hiljem ülimalt populaarseks ja kriitikute poolt kiita saanud mängud, nagu näiteks "Tom Clancy's Splinter Cell", "Ninja Gaiden" ja LucasArtsi "Star Wars: Knights of the Old Republic". Take-Two Interactive'i eksklusiivne kokkulepe Sonyga lubas "Grand Theft Auto III" ja selle järjed tuua ka Xboxi konsoolile.
