Väärtpaber
From Wikipedia, the free encyclopedia
Väärtpaber on dokument, mis tõendab nõude-, omandi- või osalemisõigust. Ajalooliselt on väärtpaber säilinud paberkujul, tänapäeval on aga dokumendid digiteeritud.
Väärtpaberitega kaasnevad võlakohustus, omandi-, ostu- või müügiõigus. Väärtpaber annab õiguse või kohustuse omada, osta või müüa osa ettevõtte varast kindlaks määratud aja jooksul fikseeritud hinnaga.
Väärtpaberi haldaja õigused sõltuvad väärtpaberi liigist.[1]
- Aktsia on omandiõigust väljendav väärtpaber, mis on n-ö mõtteline osa äriühingust. Aktsiatest eristatakse lihtaktsiaid (common share) ja eelisaktsiaid (preferential share).[1] Aktsia annab õiguse saada osa teenitavast kasumist, mis makstakse välja dividendidena.[2]
- Võlakiri on võlakohustust tõendav väärtpaber, mille väljaandja kohustub selle alusel saadud laenusumma kokkulepitud tähtaja möödumisel laenuandjale koos intressidega tagasi maksma.[3] Võlakirjad jagunevad konverteeritavateks ja tagasiostetavateks, mille puhul võib väärtpaberi väljastaja selle varem tagasi osta või konverteerivate võlakirjade puhul tohib väärtpaberi omanik võlakirja aktsiate vastu vahetada.[4]
- Optsioon on ostu- ja müügiõigust tõendav väärtpaber, mis annab dokumendi omanikule õiguse osta või müüa ettevõtte või ühingu vara, kuid ei kohusta teda seda tegema.[2]
- Futuur ja forward on ostu- ja müügikohustust tõendavad väärtpaberid. Futuur kohustab tulevikus ostma või müüma vara varem kokku lepitud ajal ja hinnaga. Futuuriga saab turul vabalt kaubelda ehk omanikul on õigus seda müüa ka enne kindlaks määratud tähtaega. Forward kohustab samuti omanikku ostma või müüma omistatud vara fikseeritud hinnaga kindlaks määratud ajal, kuid forward ei ole turul vabalt kaubeldav.[4]
- Investeerimisfondi osak on väärtpaber, mis tõendab õigust investeerimisfondi varadele. Investeerimisfondi osak võimaldab isikutel suunata oma raha ühisesse ja ühesugusesse investeerimisportfelli ehk investeeringute kogumisse, mida haldavad haldurid. Investeerimisfondi osakute omanikul on õigus proportsionaalsele osale fondi varadest ehk rohkemate osakute puhul on tal suurem õigus varale.[3]
- REIT (Real Estate Investment Trust) on kinnisvara investeeringut tagav väärtpaber, millega kaubeldakse börsil ning laenusaaja paigutab raha kinnisvarasse või kinnisvaraga seotud laenudesse. REIT ei kohusta laenuandjat kinnisvara ostma ega hooldama, küll aga on laenuandjal õigus kinnisvarainvesteeringust saadud kasumile.[5]
Väärtpaberiturgu reguleerib väärtpaberituru seadus. Väärtpaberituru seadusega reguleeritakse väärtpaberite avalikku pakkumist, investeerimisühingute tegevust, investeerimisteenuste osutamist, väärtpaberiturgude ja väärtpaberiarveldussüsteemide toimimist ja teostatakse järelevalvet väärtpaberituru ja selle osaliste üle.[6]