Vytautas
From Wikipedia, the free encyclopedia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Vytautas Suur (leedu Vytautas Didysis, valgevene Вітаўт, poola Witold Wielki, ristitud Aleksandriks; u 1352 – 27. oktoober 1430) oli Leedu suurvürst 1392–1430, Kęstutise poeg.
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2016) |
Vytautas sündis Trakai vürsti, Leedu suurvürsti Kęstutise pojana, kes valitses Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi lääneosa. 1377. aastal, kui suurvürst Algirdas suri, sai uueks suurvürstiks tolle poeg Jogaila, kellega algas kodusõda, mille 1381. aastal võitsid Kęstutis ja tema poeg Vytautas. Kęstutisest sai Leedu viimane paganlik valitseja, kuid tema valitsusaeg jäi lühikeseks. Ühte osavürstkonda pagendatud Jogaila kogus uue armee ning haaras Vilniuse enda kätte. Kui Kęstutis temaga Krevo lossi läbirääkimistele läks, tappis Jogaila ta reeturlikult, Kęstutise pojal Vytautasel läks korda põgeneda ning ta leidis varjupaiga Saksa ordu juures.
Saksa ordu aladele põgenenud Vytatutas võttis 1383. aastal vastu katoliku usu ning sai Saksa ordumeistrilt lääniks Jogailalt Dubysa lepinguga ordule antud Žemaitija. Liidus Saksa orduga alustas Vytautas sõjategevust Jogaila vastu ning saavutas aastatel 1383–1384 toimunud sõjategevuses edu. Tingituna ebaedust sõjategevuses asus Jogaila looma kontakte Poolaga, kus valitsejannaks oli Anjou dünastiast Poola 1370–1382) kuninga Ludwik I (Ungari kuningana Lajos I Anjou) tütar Jadwiga. Jogaila võttis vastu katoliikluse ja abiellus Jadwigaga ning ta kuulutati Poola kuningaks Władysław II Jagiełłona.
Vytautas juhtis Leedu feodaalide vastuseisu Jogailale ja Krevo unioonile (1385), saavutas kokkuleppel Jogailaga 1392 Leedu suurvürsti trooni (oli nimeliselt asevalitseja, sai lepinguga 1401 eluaegse, 1413 päriliku suurvürstivõimu).
Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi slaavi elanikkonda valitsema asudes lasi Vytautas end ristida õigeusku ja võttis ristinime Juri.
Vytautase kroonimine Leedu kuningaks pidi toimuma 1429. aastal, kuid Rooma paavsti saadetud kroon jäi Poolas kadunuks. Uus kroonimine pidi toimuma 1430. aastal, kuid Vytautas suri enne.
Vytautas Suur sõdis tatarlastega, 1399. aastal toetas ta endist Kuldhordi khaani Tohtamõši, uue khaani Timur Kutlugh vastu Vorskla jõe lahingus. Vytautas Suure väed, kuhu kuulusid suurvürstiriigi väed ning abijõud Poolast ja Saksa ordust, kaotasid aga Vorskla jõel khaani Timur Kutlugh ja emiir Edigü vägedele.
Aastatel 1401–1404, 1409–1411 (Grünwaldi lahing), 1414 ja 1422 sõdis Vytautas Suur Saksa orduga, sai Toruńi rahuga 1411 (lõplikult Melno rahuga 1422) tagasi 1398. aastal loovutatud Žemaitija.
Vytautas Suur laiendas riigi valdusi, lisaks Valge-Vene ja Must-Venele, ida suunas: ühendas Smolenski vürstiriigi (lõplikult 1404), korraldas 1406–1408 kolm sõjakäiku Moskva suurvürstriigi vastu ja toetas Moskva suurvürstiriigi vastaseid Tveri ja Rjazani vürstiriike.
Kęstutis (1297 – 15. august 1382 Krevo), Trakai vürst, Leedu suurvürst 1381–1382
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Vytautas |
| Eelnev Jogaila |
Leedu suurvürst 1392–1401 koos Jogailaga |
Järgnev Vytautas Suur |
| Eelnev Jogaila |
Leedu suurvürst 1401–1430 |
Järgnev Švitrigaila |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
