Viljastumine
From Wikipedia, the free encyclopedia
Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks[1]. Viljastumisel toimub enamasti kahe isendi (hrl samast liigist) sugurakkude ehk gameetide liitumine (kopuleerumine) ja seeläbi ka nende genoomide ühinemine.
![]() | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2011) |
Kõige tavalisem viljastumisviis on kopulatsioon (tsütogaamia).
Tavaliselt eristatakse gameetide viljastumisel kaht järku: plasmogaamiat ja karüogaamiat. Mõnedel loomarühmadel on iseloomulik ka üksnes plasmogaamia (pseudogaamne partenogenees) või karüogaamia.
Eri isendite (sugu)rakkude (või tuumade) ühinemist nimetatakse ristviljastumiseks; kui aga sama isendi (sugu)rakud (või tuumad) ühinevad kutsutakse seda iseviljastumiseks ehk automiksiseks.
Sõltuvalt viljastumiskohast saab rääkida välimisest ja sisemisest viljastumisest (seemendamine).