Viimsi vald
vald Harjumaal From Wikipedia, the free encyclopedia
Viimsi vald on vald Eestis Harju maakonnas Tallinnast idas. Vald hõlmab Viimsi poolsaare ning Naissaare, Prangli, Aksi, Keri, Kräsuli, Seinakari, Kumbli ja Pandju saare.
 |
See artikkel räägib praegusest vallast; endise valla kohta vaata artiklit Viimsi vald (Jõelähtme kihelkond). |
Viimsi poolsaare vanimad arheoloogilised leiud pärinevad 3. ja 4. sajandist. Need tulid päevavalgele 1990 muinaskalmete väljakaevamistel Pärnamäel, kus avastati üle 200 muinasleiu.
Vanimad kirjalikud teated Viimsi kohta on "Taani hindamisraamatus" 1241. aastast. Sealses nn Suures Eestimaa nimistus on esmamainitud Revala kihelkonna Jõelähtme kirikuringkonnas seitsmeadramaalist küla Uainrat (hääldus: Vianra, Viama).
1219. aastal ristiti külaelanikud Taani vallutajate poolt.
Haabneemet on esimest korda mainitud 1271 (Apones), Miiduranda 1588 (Mitorannes). Haabneeme asutati rootslaste vallutusretkede ja sisserände tulemusel. Keskajal asustasid Haabneemet rootslased, kellel oli seal väike mõis (Habbinem) ja kindlus.
Viimsi mõisa rajas Pirita klooster 1471. Liivimaa Ordu eraldas (müüs) Pirita kloostrile oma Tallinna linnuse peamised valdused Viimsi poolsaarel ning klooster rajas Viimsi põlisküla maadele mõisa. Pärast kloostri hävitamist 1577 kuulus mõis Rootsi kroonule, alates 1629 Tallinna bürgermeistrile Otto Derenhtalile. 1882 ostis Felix Schottländer Viimsi mõisa ühes Aegna saarega parun Maydellilt.
Viimsi vald asutati Viimsi rahva tahtel Viimsi valla asutamiskoosolekul 26. jaanuaril 1919 ja EV Ajutise Valitsuse loal. Valla koosseisu arvati ka Leppneeme, Tammneeme ja Pirita küla. Valla piires elas 1258 elanikku.
Viimsi vald eraldati 1919 Nehatu vallast ja kaotati 1939 seoses Iru valla moodustamisega. Hilisem Viimsi külanõukogu sai omavalitsusliku valla staatuse 1990. aasta detsembris. 20. detsembril 1990 taastati valla omavalitsuslikud õigused.
Pirita küla (211 ha ja 170 elanikuga) liideti 7. jaanuaril 1923 Tallinnaga.
Viimsi külanõukogu sai 20. detsembril 1990 esimesena Harjumaal taas valla õigused ja staatuse.
Viimsi valla sõprusvallad on Ylivieska Soomes ja Täby vald Rootsis.
Viimsi mõisas tegutseb tänapäeval Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum, Rannarahva muuseum.
Viimsi vallavolikogu esimees
- 1990–1993 Ants-Hembo Lindemann
- 1993–1996 Hillar Pappel
- 1996–1998 Aado Vahtra
- 1998–1999 Kalev Villem
- 1999–2005 Madis Saretok
- 2005–2013 Aarne Jõgimaa
- 2013.01–2013.10 Priit Robas
- 2013.11–2014.06 Ain Pinnonen
- 2014.07–2014.09 Jan Trei
- 2014.09–2015.05 Priit Robas
- 2015.05–05.2017 Mailis Alt
- 21.06.2017–17.10.2017 Mari-Ann Kelam (IRL) ja aseesimees Ain Pinnonen (SDE)
- 19.10.2017 - 08.11.2021 Taavi Kotka
- 11.11.2021 - 11.04.2023 Lauri Hussar
- 18.04.2023 Atso Matsalu
Viimsi vallavanem
| Ants-Hembo Lindemann | 20.12.1990–20.06.1995 |
| Lembit Aulas | 16.08.1995–29.10.1996 |
| Kaido Metsma | 30.10.1996–12.11.2002 |
| Enn Sau | 13.11.2002–28.11.2005 |
| Urmas Arumäe | 29.11.2005–18.08.2008 |
| Haldo Oravas | 09.09.2008–11.11.2013 |
| Alvar Ild | 12.11.2013–12.05.2014 |
| Jan Trei | 13.05.2014–25.06.2014 |
| Andres Kaarmann | 01.07.2014–01.09.2014 |
| Jan Trei | 02.09.2014–22.05.2015 |
| Alvar Ild | 27.05.2015–16.01.2017 |
| Rein Loik | 17.01.2017–06.11.2017 |
| Siim Kallas | 07.11.2017–11.02.2019 |
| Laine Randjärv | 12.02.2019–10.12.2019 |
| Illar Lemetti | 14.01.2020– |
Viimsi vallas on 2 alevikku ja 20 küla.
Alevikud
Külad
Idaotsa, Kelnase, Kelvingi, Laiaküla, Leppneeme, Lubja, Lõunaküla (Storbyn), Lääneotsa, Metsakasti, Miiduranna, Muuga, Pringi, Pärnamäe, Püünsi, Randvere, Rohuneeme, Tagaküla (Bakbyn), Tammneeme, Väikeheinamaa (Lillängin), Äigrumäe.
Maismaa osa on 47 km², poolsaare pikkus 15 km, laius 6 km, kõrgeim punkt on Lubjamägi (51,4 m), merepiir 43,7 km.
Maastiku kaitsealad: Mäealuse maastikukaitseala, Haabneeme ja Lubja klindiastangu maastikukaitsealad, Krillimäe maastikukaitseala, Leppneeme-Tammneeme maastikukaitseala, Rohuneeme maastikukaitseala, Naissaar on alates 1995. aasta märtsist looduspargi staatuses ning Prangli ja Aksi saared on maastikukaitsealad.
| Aasta | Arvestuslik rahvaarv 1. jaanuari seisuga Statistikaameti andmetel[4] |
Arvestuslik rahvaarv (arvestatud rännet) 1. jaanuari seisuga Statistikaameti andmetel[4] |
Rahvastiku-
registri järgi |
|---|---|---|---|
| 2001 | 8012 | 8057 | 5758 |
| 2002 | 8049 | 9392 | 7424 |
| 2003 | 8134 | 10 660 | 9253 |
| 2004 | 8209 | 11 257 | 9961 |
| 2005 | 8409 | 12 022 | 10 830 |
| 2006 | 8541 | 13 522 | 12 403 |
| 2007 | 8541 | 14 743 | 13 570 |
| 2008 | 8705 | 15 876 | 14 764 |
| 2009 | 8868 | 16 593 | 15 552 |
| 2010 | 9070 | 17 229 | 16 232 |
| 2011 | 20 010 | 16 798 | |
| 2012 | 17 289 | ||
| 2013 | 17 673 | ||
| 2014 | 17 934 | ||
| 2015 | 18 163 | ||
| 2016 | 18 428 | ||
| 2017 | 19 042 | ||
| 2018 | 19 782 | ||
| 2019 | 20 580 | ||
| 2020 | 20 728 | ||
| 2021 | 21 358 | ||
| 2022 | 21 974 | ||
| 2023 | 22 477 | ||
| 2024 | 22 889 |
Viimsi vallal on väljaspool Eestit järgmised sõpruslinnad ja -vallad:
Barleben, Saksamaa[:de]
Porvoo, Soome
Ski, Norra[:no][:nn]
Sulejówek, Poola[:pl]
Täby vald, Rootsi
Ramat Yishai, Iisrael
Aksi kivine rand
Kiviriidad Naissaarel
Viimsi mõisa peahoone
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
