Videokohtunik (inglise keeles video assistant referee või VAR) on jalgpallis kohtunik, kes aitab peakohtunikku otsuste langetamisel, kasutades selleks videopilti ja kuulareid. Videokohtuniku eesmärk on vähendada inimlikke eksimusi, mis võivad mänge negatiivselt mõjutada.[1]
Videokohtuniku kirjutas ametlikult jalgpallireeglitesse Rahvusvaheline Jalgpalli Nõukogu (IFAB) aastal 2018. Videokohtunik töötab põhimõttel, et vähese sekkumisega saaks suurima võimaliku kasu ning süsteem aitab ilmselgeid või märkamata jäänud vigasid parandada.[2]
Videokohtunik sekkub, kui on toimunud “selge ja ilmne eksimus” või “tõsine märkamata jäänud intsident” neljas olukorras:[3]
- Värava lugemine või mittelugemine – ründav meeskond on enne väravat reegleid rikkunud, pall on olnud enne väravat mängust väljas, pall on/ei ole ületanud väravajoont või on tehtud viga penaltilöögi ajal.
- Penalti määramine või mittemääramine – ründav meeskond on enne penalti määramist reegleid rikkunud, pall on olnud enne intsidenti mängust väljas, viga on tehtud karistusala sees/väljas, penaltiotsus on tehtud ebakorrektselt.
- Otsene punane kaart – otsene värava olukorra peatamine, ränk viga või ebasportlik käitumine.
- Eksimus isikuga – peakohtunik on hoiatanud või eemaldanud mängust vale mängija.
Kontroll
Videokohtunik vaatab kõiki mängu ajal toimunud intsidente, kasutades selleks mitmeid kaameranurki ning eri kiirustel videokordusi. Kui sellisel vaatlusel ei toimu selgeid või tõsiseid vigu, mida väljakukohtunik ei märka, ei sekku ka videokohtunik. Seda nimetatakse “vaikseks kontrolliks” (inglise keeles silent check). See aitab kohtunikul mängu paremini kontrollida ning anda vajaduse korral infot ka mängijatele, et kontroll on tehtud ja viga pole sooritatud.
Kui mõni intsident vajab täpsemat kontrolli ning kohtunik peab videokohtunikuga suhtlemiseks mängu peatama, peab ta seda selgelt väljendama, hoides ühte kätt kuularil ning teist kätt kõrvale sirutades.
Vea leidmisel annab videokohtunik sellest teada ning väljakukohtunik peab otsustama, kas võtta vastu videokohtuniku otsus, ignoreerida saadud infot või hakata olukorda üle vaatama.[4]
Väljakupealne ülevaatus
Kui videokohtunik soovitab või peakohtunik ise arvab, et mingi otsus on tehtud valesti, võib ta otsustada väljakupealse ülevaatamise kasuks. See tähendab, et peakohtunik saab väljaku kõrvale paigutatud videoekraanist olukorda ise üle vaadata.
Kui kohtunik on otsustanud ülevaatuse kasuks, peab ta sellest kõigile teada andma, selleks peab ta kätega ekraani kuju jäljendama. Seda märguannet kutsutakse TV-signaaliks. Ekraanil näevad väljaku- ja videokohtunik ühesugust kaamerapilti. Ülevaatamist kasutatakse tavaliselt juhtudel, kui viga on subjektiivne, mitte faktidel põhinev. Ülevaatusel pole ajalimiiti, peamine on otsuse täpsus. Peale ülevaatamist peab kohtunik samuti TV-signaali kasutama ning kohe peale seda oma otsuse teatama.
TV-signaali kasutab väljakukohtunik ka siis, kui teeb oma otsuse videokohtuniku abil ning ise ülevaatust ei vaja.[4]
Rikkumised
Videokohtunik vaatab üle iga mängu olukorra. See tähendab, et ükski mängija või tiimiliige ei saa küsida ühegi intsidendi ülevaatust.
Ükski mängija või tiimiliige ei tohi ülevaatust segada. Kui mängija või tiimiliige imiteerib korduvalt TV-signaali, võib teda hoiatada kollase kaardiga. Kui mängija või tiimiliige siseneb videokohtuniku ruumi, võib ta mängust eemaldada.[4]
Videokohtuniku mõte sai alguse Hollandi Jalgpalliliidu (KNVB) korraldatud projektist "Refereeing 2.0.", mille eesmärk oli uuendada kohtuniku rolli. Samast projektist sai alguse edukas väravajoone tehnoloogia. Videokohtuniku süsteemi katsetati Hollandi kõrgliigas 2012–13 hooajal.
2014. aastal esitas Hollandi Jalgpalliliit Rahvusvahelisele Jalgpalli Nõukogule idee, et mängudel võiks kasutusele võtta videokohtuniku süsteemi. Samuti tuleks katsetada veel süsteemi toimimist ja tulevikus lõplikult videokohtunik kasutusele võtta. See mõte võeti arutlusele alles peale FIFA tollase presidendi, Sepp Blatteri ametist kõrvaldamist, sest viimane oli tuntud kui tehnoloogia kasutuselevõtu suur vastane. Uus president Gianni Infantino võttis idee uuesti arutlusele aastal 2015 ning süsteem sai hea tagasiside. [5]
2016. aastal otsustati Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu koosolekul, et videokohtuniku süsteem peab läbima kaks aastat kestvad teaduspõhised katsed.
Esimesed mängud, kus videokohtunikku kasutati, olid sõpruskohtumised. Nendes mängudes videokohtunikku palju ei kasutatud. See oli teretulnud, sest ei soovitud, et süsteem hakkaks mängutempot segama.[5] Esimene ametlik kohtumine, kus videokohtunikku kasutati, oli 12. augustil 2016. aastal, kui vastamisi läksid kahe Ameerika kõrgliiga klubi reservmeeskonnad.[6]
Esimene ametlik suurturniir, kus videokohtunikku kasutati, oli 2016. aasta FIFA klubide maailmameistrivõistlused.[7] Samuti kasutati süsteemi 2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniiril.[8]
Esimesed suurliigad, kus hakati videokohtunikku kasutama, olid Saksamaa kõrgliiga ja Itaalia kõrgliiga 2017–18 hooajal.[9]
3. märtsil 2018. aastal kirjutas Rahvusvaheline Jalgpalli Nõukogu videokohtuniku ametlikult jalgpallireeglitesse.[2] Nõukogu sekretär Lukas Brud lisas, et staadionidel on internet olemas ja kõik saavad näha, mis toimub, välja arvatud kohtunik, kuid tema on ainuke, kes tegelikult seda nägema peaks. Brud tahtis, et kohtunikud oleksid kaitstud vigade eest, mida kõik kohe näevad. Videokohtuniku töö täitis oma eesmärki, sest üle 800 kohtumisel, kus videokohtunikku kasutati, tõusis kohtunike otsuste täpsus 93 protsendilt 99 protsendini. Keskmiselt kasutati ülevaatust vähem kui viis korda ja aega läks selleks vähem kui 90 sekundit.[5]
2018. aasta maailmameistrivõistlustel kasutati videokohtunikke edukalt ning hea tagasisidega. [10]Terve turniiri vältel anti välja neli punast kaarti ja nii vähe punaseid kaarte ei ole peale 1978. aastat enne maailmameistrivõistlustel antud.[11]
Videokohtunikku kasutati Hispaania kõrgliigas esimest korda 2018–19 hooajal.[12] Inglise kõrgliiga otsustas videokohtunikku kasutama hakata 2019–20 hooajal.[13]
UEFA Meistrite Liiga hakkas videokohtunikku kasutama 2019–20 hooajal.[14]
Ainuke Eesti kohtunik, kes on väljakukohtunikuna läbinud VAR-i koolituse, on Kristo Tohver. Tohver on UEFA esimese kategooria kohtunik.
2020. aasta augustis vilistas Kristo Tohver koos abikohtunike Silver Kõivu ja Sten Klaaseniga Saudi Araabia kõrgliiga kohtumist Al-Hazem FC ja Al-Adalah FC vahel. Lisaks neile olid kohtuniketiimis ka kohalik neljas kohtunik Turki Al-Khudair ja videokohtunik Piotr Lasyki.
Tohver kasutas videoekraani abil ülevaatust kaks korda ja mäng lõppes Al-Adalah FC 2 : 1 võiduga.[15]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
