eesti keeleteadlane From Wikipedia, the free encyclopedia
Valdek Pall (30. juuni 1927 Laius-Tähkvere vald, Tartumaa – 17. aprill 2013) oli eesti keeleteadlane.[1]
Valdek Pall oli talupidaja poeg.[1]
Lõpetas 1947 Tartu Õpetajate Seminari, 1952 Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) ajaloo-keeleteaduskonna, 1955 aspirantuuri soome-ugri keelte alal, filoloogiakandidaat (1955, TRÜ), väitekiri "Ajad ja kõneviisid mordva keeltes", filoloogiadoktor (1975, TA), väitekiri "Põhja-Tartumaa toponüümika".
Oli 1955–1957 TPedI vanemõpetaja, 1957–1976 Keele ja Kirjanduse Instituudi murdesektori vanemteadur, 1976–1990 murdesektori juhataja, 1990–1993 KKI peateadur, ühtlasi 1955–1956 ka TPedI õppejõud ja 1978–1992 (osalise koormusega) professor, 1993–1996 TPÜ põhjamaade filoloogia osakonna professor ja aastast 1997 emeriitprofessor, 1998–2000 EKI soome-eesti sõnaraamatu töörühma liige-peatoimetaja.[1]
Korraldanud eesti murdeuurimist, sõnastanud "Eesti murrete sõnaraamatu" koostamispõhimõtted. "Eesti murrete sõnaraamatu" koostaja ja toimetaja, väljaande "Soome-eesti suur sõnaraamat. I–II" (Tallinn, 2003) peatoimetaja, ajakirjade Keel ja Kirjandus ja Linguistica Uralica toimetuskolleegiumi liige. Olnud ka Emakeele Seltsi aastaraamatu ja Kodumurde toimetuskolleegiumi liige.
Uurimisvaldkonnad: toponüümika, eriti Põhja-Tartumaa kohanimed, samuti eesti keele ajalugu ja mordva keelte ajalooline grammatika.
Üle 130 teadustrükise.[1]
Soome TA välisliige (1990), Soome-Ugri Seltsi (SUS), Soome Kirjanduse Seltsi (SKS) ja Kalevala Seltsi välisliige.
Tema poeg on Imre Pall.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.