![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/45/Schlu%25C3%259Fstrich_drunter_-_FDP_election_campaign_poster%252C_Germany_1949.jpg/640px-Schlu%25C3%259Fstrich_drunter_-_FDP_election_campaign_poster%252C_Germany_1949.jpg&w=640&q=50)
Vaba Demokraatlik Partei
From Wikipedia, the free encyclopedia
Vaba Demokraatlik Partei (saksa keeles Freie Demokratische Partei, lühend FDP) on liberaalne Saksamaa partei.
![]() | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (September 2021) |
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e2/Logo_der_Freien_Demokraten.svg/200px-Logo_der_Freien_Demokraten.svg.png)
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/45/Schlu%C3%9Fstrich_drunter_-_FDP_election_campaign_poster%2C_Germany_1949.jpg/320px-Schlu%C3%9Fstrich_drunter_-_FDP_election_campaign_poster%2C_Germany_1949.jpg)
2009. aasta septembris toimunud Bundestagi valimistel sai FDP oma seni parima tulemuse: 14,6% häältest ning 93 kohta. FDP fraktsioon oli Bundestagis suuruselt kolmas. Kristlik-Demokraatlik Liit ja FDP moodustasid valitsuskoalitsiooni. 2013. aasta oktoobris toimunud Bundestagi valimistel sai FDP ainult 4,8% häältest ja jäi parlamendi koosseisust välja.
Partei moodustati 1948. aastal maailmasõjaeelsete liberaalsete parteide (Saksamaa Demokraatlik Partei, Saksamaa Rahvapartei) liikmete poolt. Samuti oli FDP esialgu endiste natsistide ja neonatsistide meelispartei.[viide?] FDP positsioneerus selgelt CDU/CSU blokist paremale, kutsus üles denatsifitseerimist lõpetama jne. Samuti nõudis partei natsistlike sõjaroimarite vabastamist. FDP tervitas ka ühingu Verband Deutscher Soldaten asutamist, mis ühendas endisi Wehrmachti ja SS-i liikmeid.[1] I Bundestagis moodustas FDP ühise fraktsiooni paremradikaalse Saksa Parteiga (Deutsche Partei (DP)). Samas suutsid CDU/CSU denatsifitseerimise Bundestagis läbi suruda vaid opositsiooniliste sotsiaaldemokraatide häälte abiga, sest koalitsioonipartnerid FDP-st ja paremäärmuslikust DP-st vastustasid natsistlike roimarite denatsifitseerimist – FDP omalt poolt nõudis "nn sõjaroimarite vabastamist"[2]
Paremäärmuslike elementide mõjule FDP-s ja sellega sõbralikes suhetes DP-s pöörasid tähelepanu ka Ameerika Ühendriikide okupatsioonivõimud.[3]
1960. aastate lõpus saavutas FDP-s ülekaalu sotsiaalliberaalne tiib ja partei moodustas koalitsiooni sotsiaaldemokraatidega. Willy Brandti nn Uus Idapoliitika viis paljude tuntud natsionaalliberaalide (nt Erich Mende) lahkumiseni vabade demokraatide ridadest. SPD ja FDP valitsesid aastatel 1969-1982, kui FDP lahkus koalitsioonist eriarvamuste tõttu majanduspoliitikas. Sellest ajast on FDP olnud föderaaltasandil koalitsioonis ainult paremtsentristliku CDU/CSU blokiga. 1982. aastal lahkus seoses partei uue parempöördega erakonnast rida sotsiaalliberale. Günter Verheugen astus SPD ridadesse; mõned muud sotsiaalliberaalid aga asutasid (pisi)erakonna "Die Liberalen", mis aga osales valimistel ainult ajuti, ja teda tabas siis ebaedu, enamasti on aga kutsunud oma toetajaid lihtsalt üles hääletama SPD poolt.[4]
2011. aasta maist kuni 2013. aasta detsembri alguseni juhtis parteid Philipp Rösler. Rösler astus aga valimiskaotuse tõttu ametist tagasi ja uueks parteijuhiks sai Christian Lindner.