From Wikipedia, the free encyclopedia
Uus-Meremaa Rahvuspartei (Maoori keeles Rōpū Nāhinara o Aotearoa)[1] või Rahvuspartei on paremtsentristlik[2] Uus-Meremaa erakond. Rahvuspartei on üks kahest suurest parteist Tööpartei kõrval, mis domineerivad tänapäeva Uus-Meremaa poliitikat.
See artikkel vajab toimetamist. |
Uus-Meremaa Rahvuspartei | |
---|---|
New Zealand National Party Rōpū Nāhinara o Aotearoa | |
Uus-Meremaa erakond | |
Esimees | Christopher Luxon |
Asutamine | 14. mai 1936 |
Peakorter | Wellington |
Ideoloogia | Liberalism |
Kohti Esindajatekojas | 49/123 |
Koduleht | national.org.nz |
Erakond sai alguse 1936. aastal konservatiivse Reformierakonna ja liberaalse Liiterakonna ühinemisel. Selle tulemusena sai erakonnast Uus-Meremaa vanuselt teine tänapäevani säilinud erakond ning selle esimeseks juhiks valiti Adam Hamilton[3]
Rahvuspartei eelkäijad olid varem moodustanud koalitsiooni kasvava töölisliikumise vastu. Erakond on 20. ja 21. sajandi jooksul valitsenud riiki viiel erineval ajaperioodil ning olnud valitsuses kauem kui ükski teine Uus-Meremaa erakond.[4][5]
Pärast 1949. aasta üldvalimisi sai Sidney Hollandist esimene Rahvusparteisse kuuluv peaminister ja ta oli ametis kuni 1957. aastani. Hollandi järglaseks sai Keith Holyoake, kes sai mõni kuu hiljem 1957. aasta üldvalimistel Tööpartei poolt lüüa. Holyoake naasis ametisse 1960. aasta üldvalimiste järel. Järgmise rahvusparteilasest peaministri, Robert Muldooni ametiajal (1975-1984) nihkus erakonna programm mõõdukalt majandusliberalismilt rohkema riikliku sekkumise poole.
1990. aastal moodustas Jim Bolger järjekordse Rahvuspartei poolt juhitud valitsuse, mis jätkas talle eelnenud leiboristist peaministri David Lange'i radikaalseid vabaturumajanduslikke reforme. Sellest ajast peale on erakond suuresti toetanud vaba ettevõtlust, maksude vähendamist ja piiratud riiklikku regulatsiooni.
Pärast esimesi segatud proportsionaalse valimissüsteemiga valimisi 1996. aastal valitses Rahvuspartei koalitsioonis populistliku erakonnaga Uus-Meremaa Esikohal. Rahvuspartei juht Jenny Shipley sai 1997. aastal Uus-Meremaa esimeseks naispeaministriks, kuid tema valitsus sai 1999. aasta üldvalimistel lüüa leiboristide juhitud koalitsiooni poolt.
Lisaks oli Rahvuspartei valitsuses aastatel 2008–2017 John Key (kuni 2016) ja Bill Englishi (2016-2017) juhtimisel, mis valitses riiki tsentristliku Ühtse Tuleviku, klassikalise liberaalse erakonna ACT ja põlisrahvaste õigustel põhineva Maooripartei toetusel. 2017. aasta üldvalimistel kogus erakond 44,4 protsenti häältest ja sai 56 kohta 120-kohalises esinduskojas,[6] kuid kaotas selle positsiooni 2020. aasta üldvalimistel, saades vaid 25,6 protsenti häältest ning 33 kohta. Kummalgil korral ei suutnud erakond valitsust moodustada ning jäi opositsiooni.
2020. aasta 14. juulist alates oli Rahvuspartei ja opositsiooni juhiks Judith Collins. Pärast umbusaldushääletust, mille käigus kaotas Collins juhikoha,[7] sai erakonna uueks esimeheks Christopher Luxon ning seda oma esimesel ametiajal esinduskojas.[8] Luxon viis partei võiduni 2023. aasta üldvalimistel ning juhib hetkel Rahvuspartei juhitud koalitsioonivalitsust koos klassikalise liberaalse ACTi ja populistliku erakonnaga Uus-Meremaa Esikohal.[9]
Rahvusparteid on iseloomustatud kui laiahaardeparteid,[10] mis hõlmab nii konservatiivseid kui liberaalseid suundumusi ning äärmuslikke populistlikke ja libertaarseid suundumusi. Sageli on siiski ülekaalus erakonna konservatiivne tiib.[11][12] Laialdast liberaalset tendentsi väljendavad nii sotsiaalliberaalid kui ka klassikalised liberaalid,[12] kusjuures viimased toetavad majandusliberalismi. Algne Rahvuspartei oli ühtne antisotsialismis, vastandudes Tööparteile.[13]
Partei põhimõtted hõlmavad "lojaalsust meie riigile, selle demokraatlikele põhimõtetele ja meie riigipeale; Waitangi lepingu tunnustamist Uus-Meremaa asutamisdokumendina; riiklikku ja isiklikku julgeolekut; võrdset kodakondsust ja võrdseid võimalusi; üksikisiku vabadusi ja valikuvõimalusi; isiklikku vastutust; konkurentsivõimelist ettevõtlust; piiratud valitsust; tugevaid perekondi ja hoolivaid kogukondi; keskkonna jätkusuutlikku arengut."[14] Rahvuspartei toetab piiratud heaoluriiki, kuid ütleb, et tööd, teeneid, innovatsiooni ja isiklikku initsiatiivi tuleb julgustada, et vähendada tööpuudust ja kiirendada majanduskasvu. 1959. aasta kõnes kirjeldas toonane partei juht ja peaminister Keith Holyoake rahvuspartei konservatiivseid ja liberaalseid põhimõtteid järgnevalt:
Usume oma inimeste maksimaalsesse isiklikku vabadusse ja maksimaalsesse individuaalsesse valikuvõimalusse. Usume võimalikult väikesesse sekkumisse üksikisiku õigustesse ja riigi võimalikult väikesesse sekkumisse.[15]
Rahvuspartei tuumikuks on traditsiooniliselt kuulunud eurooplastest uusmeremaalased (Pākehā), sotsiaalkonservatiivid ja maapiirkondade valijad.[16] Rahvuspartei on säilitanud maine, et näitab üles rohkem soosingut põllumeestele ja ettevõtetele kui seda teevad leiboristid; erakond pakub oma toetust põllumeestele mõeldud majanduslike stiimulite kaudu.[17]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.