Ungari Töörahva Partei
From Wikipedia, the free encyclopedia
Ungari Töörahva Partei (ungari keeles Magyar Dolgozók Pártja, MDP) oli Unagri Rahvavabariigis aastatel 1948–1956 võimul olnud kommunistlik partei. MDP asutati Ungari Kommunistliku Partei (MKP või UKP) ja Ungari Sotsiaaldemokraatliku Partei (MSZDP) ühinemisel.[1]
Ungari Töörahva Partei | |
---|---|
Magyar Dolgozók Pártja | |
Asutamine |
21. juuni 1948 (ühinesid MKP ja MSZDP) |
Lõpetamine |
31. oktoober 1956 (muudeti MSzMP-ks) |
Ideoloogia |
vasakäärmus kommunism marksism-leninism |
Meediakanal | Szabad Nép |
Näiliselt prooviti jätta mulje kahe võrdse osapoole vabatahtlikust liitumisest, tegelikult survestasid MKP ja NSV Liit sotsiaaldemokraate. Sotsiaaldemokraatide ridadesse kuulunud teisitimõtlejad, kes ühinemist ei pooldanud, visati salaamitaktikale kohaselt pärast MDP asutamist parteist välja. Sisuliselt muudeti ühinemisega Kommunistliku Partei nime ja kaotati Sotsiaaldemokraatlik Partei.
Ungari Töörahva Parteid juhtis aastani 1956 Mátyás Rákosi, seejärel kolm kuud Ernő Gerő ning kuni partei tegevuse lõppemiseni János Kádár. Teistel, väiksematel erakondadel lubati kuni 1949. aasta lõpuni tegutseda iseseisvate koalitsiooniparteidena.
Ungari ülestõusu ajal tegid Kádári ja Imre Nagy lähikondlased MDP-st Ungari Sotsialistliku Töölispartei (MSZMP). Nagy uus valitsus ei pidanud ülestõusu revolutsioonivastaseks, vaid "suureks, rahvuslikuks ja demokraatlikuks tähtpäevaks" ning lubas lõpetada salapolitseiameti Államvédelmi Hatóság (AVH) tegevuse. Ungari lubadus lahkuda Varssavi Lepingu Organisatsioonist ja olla neutraalne viis 4. novembril 1956 Nõukogude Liidu sekkumiseni. Alates 8. novembrist toetas Kádári juhitud MSZMP taas Nõukogude Liitu.