From Wikipedia, the free encyclopedia
"Ukraina Helsingi grupp (ukraina keeles: Українська Гельсінська Група) oli 9. novembril 1976 asutatud kui "Ukraina avalik rühmitus Helsingi inimõiguste alaste kokkulepete rakendamise edendamiseks" (ukraina keeles: Українська громадська група сприяння виконанню гельсінських угод), et jälgida inimõigusi Ukrainas.[1] Rühm tegutses kuni 1981. aastani, mil kõik liikmed vangistati.
Українська Гельсінська Група | |
Asutatud | 9. november 1976 |
---|---|
Asutaja | Mõkola Rudenko ja teised |
Tüüp | MTÜ VVO |
Eesmärk | inimõiguste jälgimine |
Peakorter | Kiiev, Ukraina |
Peaorgan | Helsingi inimõiguste komitee |
Veebileht |
helsinki |
Grupi eesmärk oli jälgida, kuidas Nõukogude valitsus täidab inimõigusi tagavaid Helsingi kokkuleppeid. Grupi liikmed lähtusid grupi õigusliku elujõulisuse tagamisel Helsingi lõppakti VII põhimõtte sättest, mis kehtestas üksikisikute õigused teada oma õigusi ja kohustusi ning tegutseda nende järgi.
Alates 1977. aastast alustas Ukraina Helsingi Grupi välisettevõte tegevust Petro Hrõhorenko, Nadija Svitlõtšna, Leonid Pljuštšõi osalusel. Hiljem hakkasid Svoboda raadios inimõigusteteemalisi raadiosaateid juhtima Nina Strokata Karavanska ja Nadija Svitlõtšna.
Juba esimestest päevadest peale kannatas rühmitus Nõukogude võimu repressioonid. 1977. aasta veebruaris hakkasid võimud arreteerima Ukraina Helsingi grupi liikmeid ning kahe aasta jooksul mõisteti kõigi asutajaliikmete üle kohut ja mõisteti eksiili või 7-10 aastaks vangi.[2]
1979. aasta lõpus olid kuus rühmituse liiget sunnitud emigreeruma, samal ajal kui teised Ukraina teisitimõtlejad seda teha ei tohtinud. Nõukogude võimud kasutasid karistusmeditsiini: mõningaid Ukraina Helsingi Grupi liikmeid (Oksana Meško, Vassõl Stus, Petro Sitško ja tema poeg Vassõl) ähvardati psühhiaatriaosakonda paigutamisega. Grupi poolehoidja Hanna Mõhhailenko pandi psühhiaatriahaiglasse vangistusse 1980. aastal. Halvad tingimused Nõukogude laagrites ja vanglates põhjustasid hiljem UHG liikmete Oleksi Tõhhõi ja Vassõl Stuse surma.
1982. aastal asutati usklike ja kiriku kaitse initsiatiivgrupp, mis luges end osaks Helsingi liikumisest Ukrainas.[3] Selle korraldajad Jossõp Terelja ja Vassõl Kobrõn mõisteti mõlemad 1985. aastal süüdi.
Mõned väljastpoolt Ukrainat pärit poliitvangid (eestlane Mart Niklus ja leedulane Viktoras Petkus) teatasid oma sümboolsest kuulumisest gruppi 1983. aastal.
1983. aastaks oli Ukraina Helsingi Grupis 37 liiget, kellest 22 oli vangilaagrites, 5 olid eksiilis, 6 emigreerusid läände, 3 vabastati ja elasid Ukrainas, 1 (Mõhhailo Melnõk) sooritas enesetapu.[2]
7. juulil 1988 asutasid rühmituse liikmed ja registreerisid ametlikult Ukraina Helsingi Ühenduse, mis 1990. aastal muutis end Ukraina Vabariiklikuks parteiks. 2004. aastal loodi avalike inimõigusorganisatsioonide ühendus Ukraina Helsingi inimõiguste liit.[4]
Vassõl Ovsijenko hinnangul oli grupis kokku 41 inimest. Neist umbes 27 mõistis Nõukogude võim otse ühingusse kuulumise tõttu vanglasse ja laagrisse. Kokku veetsid nad vanglates, vaimuhaiglates ja paguluses umbes 170 aastat.
1980. aastal sai Nadija Svitlõtšna UHG-s välismaal väljaande "Repressioonide kuulutaja Ukrainas" toimetajaks.
1982. aastaks oli enamik Ukraina Helsingi grupi liikmeid arreteeritud:[5]
Nimi | Karistus määratud | Karistus |
---|---|---|
Mõkola Rudenko | 1. juuli 1977 | Seitse aastat range režiimi laagris ja viis aastat sisepagulust "Nõukogudevastase agitatsiooni ja propaganda" eest; |
Oleksi Tõhhõ | 1. juuli 1977 | Kümme aastat erirežiimi laagris ja viis aastat sisepagulus "nõukogudevastase agitatsiooni ja propaganda" ning tulirelvade ebaseadusliku omamise eest (Ukraina seadustiku artikkel 222); |
Mõroslav Marõnovõtš | 29. märts 1978 | Seitse aastat range režiimiga laagris ja viis aastat sisepagulus "nõukogudevastase agitatsiooni ja propaganda" eest; |
Mõkola Matusevõtš | 29. märts 1978 | Seitse aastat range režiimiga laagris ja viis aastat sisepagulus "nõukogudevastase agitatsiooni ja propaganda" eest; |
Levko Lukjanenko | 20. juuli 1978 | Kümme aastat erirežiimi laagris ja viis aastat sisepagulus "nõukogudevastase agitatsiooni ja propaganda" eest; |
Oless Berdnõk | 24. detsember 1979 | Kuus aastat range režiimi laagris ja kolm aastat sisepagulus "nõukogudevastase agitatsiooni ja propaganda" eest; |
Mõkola Horbal | 21. jaanuar 1980 | Viis aastat laagrit "võimu esindajale vastupanu" ja vägistamiskatse eest (Ukraina seadustiku artikkel 117); |
Zenovi Krasõvskõi | Arreteeriti 12. märtsil 1980 ja viidi otse töölaagrisse, et ära kanda kaheksa kuud laagris ja viis aastat sisepagulus, mis jäi 1967. aasta karistuse alla "nõukogudevastase agitatsiooni ja propaganda" ja "reetmise" eest; | |
Vitali Kalõnõtšenko | 18. mai 1980 | Kümme aastat erirežiimi laagris ja viis aastat sisepagulus "nõukogudevastase agitatsiooni ja propaganda" eest; |
Vjatšeslav Tšornovil | 6. juuni 1980 | Viis aastat range režiimiga laagris vägistamiskatse eest (arreteeritud enne eelmise kuueaastase laagriperioodi ja kolmeaastase eksiili lõppemist); |
Olha Heiko | 26. august 1980 | Kolmeaastane üldrežiimi laager "nõukogudevastase laimu" eest (Ukraina seadustiku artikkel 187); |
Vassõl Stus | 14. oktoober 1980 | Kümme aastat erirežiimi laagris ja 5 aastat sisepagulus "nõukogudevastase agitatsiooni ja propaganda" eest (Ukraina seadustiku artikkel 62); |
Oksana Meško | 6. jaanuar 1981 | Kuus kuud range režiimi laagris ja viis aastat sisepagulus "nõukogudevastase agitatsiooni ja propaganda" eest; |
Ivan Sokulskõi | 13. jaanuar 1981 | Viis aastat vangistust, viis aastat laagris, pluss viis aastat eksiili "nõukogudevastase agitatsiooni ja propaganda" eest; |
Ivan Kandõba | 24. juuli 1981 | 10 aastat erirežiimi laagrit pluss viis aastat eksiili "nõukogudevastase agitatsiooni ja propaganda" eest; |
Petro Rozumnõi | Tingimisi vabastati laagrist 1981. aasta sügisel, kuid töötas kohustuslikus tööjõubrigaadis; | |
Vassõl Striltsõv | oktoober 1981 | Kuus aastat laagris teadmata süüdistusega (1979. aastal määrati talle kaheaastane karistuse "sisepassiseaduste rikkumise" eest); |
Jaroslav Lesiv | 15. november 1981 | Viis aastat range režiimiga laagrit "narkootiliste ainete omamise" eest (1980. aastal sai ta kaheaastase karistuse "narkootiliste ainete omamise" eest); |
Vassõl Sitško | 4. jaanuar 1982 | Kolmeaastane range režiimiga laager "narkootiliste ainete omamise" eest (1979. aastal sai ta kolmeaastase karistuse "nõukogudevastase laimu" eest); |
Juri Lõtvõn | aprill 1982 | Kümme aastat erirežiimi laagrit pluss viis aastat eksiili "nõukogudevastase agitatsiooni ja propaganda" eest (1979. aastal sai ta kolmeaastase karistuse "võimu esindajale vastupanu" eest); |
Petro Sitško | juuni 1982 | kolm aastat range režiimi laagris "nõukogudevastase laimu" eest (1979. aastal sai ta kolmeaastase karistuse "nõukogudevastase laimu" eest) |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.