From Wikipedia, the free encyclopedia
Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa. Aianduses loetakse tüveks varre maapinnast kuni alumise suure külgoksani ulatuvat osa.
See artikkel räägib botaanikamõistest; keeleteaduse mõiste kohta vaata artiklit Tüvi (keeleteadus); zooloogia mõiste kohta artiklit Kere; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Tüvi (täpsustus). |
Tüvi on puude üks tähtsamaid struktuure, sest sealt harunevad oksad ja nendest omakorda teised taime maapealsed osad, mis moodustavad võra. Tüvi kinnitub maapinda juurte abil. Puude tüvi on kaetud puukoorega ning see on oluline puuliikide määramisel; sageli varieerub tüve värvus puu eri kõrgusil.
Tüvi esineb nii "tõelistel" puittaimedel kui ka näiteks palmidel ja teistel üheidulehelistel. Kõigil taimedel muutub tüvi aja jooksul kõvemaks protsessi tulemusel, mida nimetatakse kaheidulehelistel puudel sekundaarseks kasvuks ja üheidulehelistel puudel pseudosekundaarseks kasvuks.
Aianduses eristatakse varrel kolme osa:
Puutüved on metsatööstuse põhiline toormaterjal.
Põõsaste maapinna lähedalt sirutuvaid (suhteliselt) jämedaid varsi kutsutakse tüvikuteks.[viide?]
Kui puu hävib, aga tüvest jääb alumine osa alles (see võib juhtuda näiteks tormimurru või metsaraie tulemusena), nimetatakse tüve allesjäänud osa kännuks.
Tsitaadid Vikitsitaatides: Tüvi |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.