Tõnn on maausu ja eesti rahvausundi viljakusjumal või -haldjas.
Maavalla Koja vanem Ahto Kaasik on nimetanud Tõnni piirkondlikult tuntud maausu jumalate hulgas.[1]
Levinud hüpoteesi järgi on Tõnn saanud nime Püha Antoniuse järgi.[2] Tõnnile kuulus tõnnivakk, kuhu pandi annetused.
Vakk ehitati kasetohust, peergudest või lihtsalt puulaudadest ning pandi ahju kõrvale või aita varju. Vahel viidi vakk koguni õue puutüve sisse või põllu servale. On teada ka see, et mõnes piirkonnas pidi Tõnnivakast möödudes sinna raha jätma. Saartel põletati põlluserval seisev vakk koos annetustega ära.[3]
Max Buch avaldas 1897. aastal saksa keeles uurimuse "Ueber den Tõnnis-cultus und andere Opfergebräuche der Esthen" Tõnni ja rahvausundi kohta.
Kõige kauem on Tõnnile ohverdatud Vändra ja Tori kandis.[4] Tõnnile on ohverdatud ka Harjumaal Kose, Rapla, Juuru, Hageri kihelkonnas, näiteks on ande viidud Paluküla hiiemäe Tõnniauku.
Igal talul oli oma Tõnn, ta kas saadi või tehti ise inimesekujulise nukuna, millele elu sisse saamiseks kolm tilka verd peale tilgutati.[5]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.