Tugev ja nõrk tüüpimine
rangem süntaks andmetega tegelemisel programmeerimiskeeltes / From Wikipedia, the free encyclopedia
Programmeerimises klassifitseeritakse programmeerimiskeeli kõnekeelselt selle põhjal, kas keele tüübisüsteem teeb sellest tugeva või nõrga tüüpsusega keele. Nendel terminitel puudub täpne definitsioon, aga üldiselt on tugevalt tüübitud keelel rangemad tüüpimise reeglid ja see genereerib suurema tõenäosusega vea või keeldub kompileerimast, kui funktsioonile antud muutuja ei ole oodatud tüüpi. Teisalt, nõrgalt tüübitud keelel on vabamalt sõnastatud tüüpimise reeglid, mis võib tekitada ootamatuid tulemusi või teha vaiketüübiteisendusi.[1] Teistsugune, kuid seotud mõiste on peidetud tüüpimine, mis viitab tüübisüsteemile, kus tüübid on seotud väärtuste, mitte muutujatega. Selline tüüpimine nõuab tihti käitamisaegset tüübikontrolli.
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2018) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Aprill 2018) |