![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/19/Bipolar_mood_shifts.png/640px-Bipolar_mood_shifts.png&w=640&q=50)
Tsüklotüümia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Tsüklotüümia on vaimne ja käitumishäire,[5] mis hõlmab sagedasi depressiooni- ja kõrgenenud meeleolu perioode.[3] Häire sümptomid ei ole nii rasked ega kestvad, et need vastaksid korduvale depressioonile või hüpomaaniale.[3] Diagnoosiks peavad sümptomid lastel olema esinenud kauem kui üks aasta ja täiskasvanutel kauem kui kaks aastat.[3]
Tsüklotüümia | |
---|---|
![]() | |
Tsüklotüümia kulg võrreldes muude häirete kuluga | |
Valdkond | psühhiaatria, kliiniline psühholoogia |
Sümptomid | suur hulk kergeid depressiooni- või kergeid meeleolu tõusu perioode[1] |
Tüsistused | enesetapp, enesevigastamine[1] |
Põhjused | teadmata[2] |
Riskitegurid | häire esinemine sugupuus[3] |
Eristusdiagnoos | bipolaarne häire, piirialane isiksushäire, narkomaania[3] |
Ravi | psühhoteraapia, ravimid[4] |
Esinemissagedus | 0,4–1% mingil eluperioodil[3] |
Tsüklotüümia põhjused on teadmata.[2] Riskiteguriks on bipolaarse häire esinemine sugupuus.[3] Tsüklotüümia erineb bipolaarsest häirest meeleolu kõikumise intensiivsuse poolest (tsüklotüümias puuduvad depressiooni, maania või hüpomaania kestvad nähud).[3]
Ravi hõlmab tavaliselt psühhoteraapiat ja tümostabilisaatoreid, näiteks liitiumisooli.[4] Hinnanguliselt kogeb mingil eluperioodil tsüklotüümiat 0,4–1% inimestest.[6] Esimesed nähud ilmnevad tavaliselt vahemikus teismeeast varajase täiskasvanueani.[3] Meestel ja naistel esineb tsüklotüümiat võrdselt.[3]