Bipolaarne häire
Vaimuhaigus / From Wikipedia, the free encyclopedia
Bipolaarne meeleoluhäire ehk bipolaarne häire (varasem nimetus maniakaal-depressiivne psühhoos) on psüühikahäire, mille korral vahelduvad kõrgenenud meeleolu, aktiivsuse ja energiaga vahemikud (maniakaalne episood või hüpomaania) alanenud meeleolu, aktiivsuse ja energiaga (masendus).
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
See artikkel vajab toimetamist. |
Alanenud meeleoluga perioodid sarnanevad bipolaarse meeleoluhäire korral tavalise depressiooniga. Maania ajal on patsient ülienergiline. Sagedasti esineb mõttetulva või endale võimatute ülesannete võtmist ja nende täita üritamist. Sageli loobuvad patsiendid täielikult unest ja söömisest või magavad ja söövad palju vähem kui tavaliselt. See viib üldise kurnatuseni. Kui maaniaga kaasnevad psühhootilised sümptomid, võib patsient meelepetete või luulude ajel olla enesele ja teistele ohtlik ning vajab tingimata haiglaravi.
Sageli esineb maania asemel hüpomaania, mille korral on meeleolu võrreldes tavapärasega vaid pisut tõusnud. Eriti sellistel juhtudel on võimalik, et ümbritsevad ei suuda näiliselt suurenenud töövõimes (mis on sageli sihipäratu) probleemi näha ega häiret ära tunda.
Bipolaarne meeleoluhäire on paljude allikate väitel sügavalt aladiagnoositud haigus. Enamik patsientidest saab diagnoosi 5–7 aastat pärast masenduse diagnoosi.