![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c7/John_Bauer_1915.jpg/640px-John_Bauer_1915.jpg&w=640&q=50)
Trollid
From Wikipedia, the free encyclopedia
Troll (norra troll, taani trold) on mitmesuguste inimesesarnaste olendite ühisnimetus skandinaavia mütoloogias.
![]() |
See artikkel räägib müütilistest olenditest; teiste tähenduste kohta vaata Troll (täpsustus) |
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c7/John_Bauer_1915.jpg/640px-John_Bauer_1915.jpg)
Trollide välimus ja omadused varieeruvad. Troll on kasvult kääbus või hiiglane, iseloomult ohtlik, rumal, samas heatahtlik ja lausa naiivne. Mõnikord on trollidel maagilisi võimeid, näiteks võib troll muunduda nooreks neiuks. Trollid elavad küngastes, kivide all, koobastes, mägedes ja metsades – tihtilugu paikades, mida inimesed püüavad vältida[1]. Enamasti on trollid inetud, räpakad, karvased, krimpsus nägudega ning igivanad.
Trollid on norra rahvausundi tähtsaimad tegelased, neis elab edasi ristiusu poolt kõrvale tõrjutud vanade skandinaavlaste paganlus oma deemonite ja hiidudega. Kristlikus maailmapildis kujutati trolle kurjade vaimudena, kuid norra talurahvas suhtus neisse soojalt ja südamlikult[2].
Lääne-Skandinaavia, ennekõike Norra inimeste kujutelmas on trollid enamasti hiigelkasvuga olendid. Samas on taanlaste ja rootslaste trollid reeglina haldjate hõimlased ja pisikest kasvu[3]. Taolise segaduse põhjuseks on ennekõike mitme traditsioonilise uskumuse segunemine ja see, et Skandinaavias oli ja osaliselt on praegugi troll koondmõiste, millega tähistatakse enam-vähem kõiki üleloomulikke olendeid. Norra hiidtrollid olevat pigem üksildased ja muinasjutupärasemad kui Lõuna-Rootsis. Norra muinasjututrollid (nagu ka "Edda" lauludes) katkuvad puid üles, nende silmad on tinataldriku suurused, suu kui veetoober ning käed nii pikad ja jämedad kui palgid. Nad pidavat olema inimestest kümme korda pikemad ja käivad pimeduse varjus näiteks jõuluõlut näppamas[3].
Varasemas folklooris elavad inimvaenulikud trollid kindlustes ning kollitavad pimeduse saabudes piirkonnas elavaid inimesi. Päevavalguse käes troll plahvatab või muutub kiviks. Hilisemates juttudes on trollid sageli inimesesuurused või väiksemad olendid, kääbuste või haldjate sarnased[4].
Sarnaselt päkapikkudega toimetavad, koovad ja ketravad ning pruulivad trollid lakkamatult ning tänu oma usinusele on ülimalt rikkad.
Trollide tänapäevasele populaarsusele loodi alus 19. sajandi keskel, kui Asbjørnsen ja Moe rahvasuust kogutud trollilood avaldasid ning andsid tõuke nende kasutamisele norra kirjanduses ja kunstis[2].
Skandinaaviast leiab mitmeid paiku, mis on nime saanud trollide järgi. Näiteks Rootsi linn Trollhättan ja mägi Trollkyrka ('Trollikirik'). Tuntuimad trollidega seotud kohanimed Norras on Trollfjorden, Trollheimen ('Trollikodu'), Trollhetta, Trollstigen ('Trolliredel'), Trolltindan ja Trollveggen ('Trollisein').