Translatsioonijärgne modifikatsioon
From Wikipedia, the free encyclopedia
Valgu translatsioonijärgne modifikatsioon (TJM, sageli kasutatakse ingliskeelse analoogia põhjal ka mõistet posttranslatoorne modifikatsioon ehk PTM) on muudatus valmissünteesitud valgu struktuuris, mis mõjutab valgu keemilist koostist ja võimet osaleda bioloogilistes signaaliradades. TJM lisatakse enamasti valgu reaktsioonivõimelisematele funktsionaalrühmadele: N-terminaali, C-terminaali või aminohappejääkide nukleofiilsetele külgrühmadele (hüdroksüül-, tiool-, amino- või karboksüülrühmad). TJM lisavad proteoomile keerukusastmeid, sest modifitseeritud ja modifitseerimata valk käituvad erinevalt.[1]