Taraškievica
From Wikipedia, the free encyclopedia
Taraškievica ehk valgevene klassikaline ortograafia[1][2][3] (valgevene keeles тарашкевіца, клясычны правапіс[4][5][6]) on valgevene keele kirjaviis.
See põhineb tänapäeva valgevene kirjakeele normil, mille esimesena määratles 1918. aastal Branisłaŭ Taraškievič ja mis oli Valgevenes ametlikult kasutusel kuni valgevene õigekirjareformini 1933. aastal.[7][8][9][10][11][12][13][14][15][16] 1933. aastast on taraškievica't kasutatud välismaal elavate valgevenelaste seas ning Valgevenes üksnes mitteametlikult.[17][18]
Nimetus taraškievica rõhutab selle kirjaviisi lähedust Branisłaŭ Taraškieviči tööle ning võib pärineda ajast enne Teist maailmasõda.[10]
1994. aasta paiku võttis kirjaviisi teise nimetuse "klassikaline kirjaviis" kasutusele Vincuk Viačorka, tänapäevase taraškievica edendaja ja looja.[10]
2005. aastal, mil avaldati "Valgevene klassikaline ortograafia", normiti tänapäevane taraškievica. 2007. aastal määras Internet Assigned Numbers Authority taraškievica'le omaette allkeelekoodi (täiskood on "be-tarask", kus "be" tähistab valgevene keelt).[19]