Tapa vald
vald Lääne-Virumaal (alates 2017) From Wikipedia, the free encyclopedia
Tapa vald on kohaliku omavalitsuse üksus Lääne-Viru maakonnas. Valla keskus on Tapa linn.
 |
See artikkel räägib praegusest vallast; varasema valle kohta vaata artiklit Tapa vald (2005), veel varasema kohta artiklit Tapa vald (Ambla kihelkond) |
Tapa vald on Lääne-Virumaa läänepoolseim vald. See piirneb Anija, Kuusalu, Kadrina, Rakvere, Väike-Maarja ja Järva vallaga.
Vald moodustati 2017. aasta oktoobris Tapa ja Tamsalu valla liitumisel.[4] Valla pindala on 479,70 km2.[5]
Vallasisesed linnad
Alevikud
Külad
- Aavere
- Alupere
- Araski
- Assamalla
- Imastu
- Jootme
- Jäneda
- Järsi
- Järvajõe
- Kadapiku
- Kaeva
- Karkuse
- Kerguta
- Koiduküla
- Koplitaguse
- Kuie
- Kullenga
- Kursi
- Kuru
- Kõrveküla
- Lemmküla
- Linnape
- Loksa
- Loksu
- Lokuta
- Läpi
- Läste
- Metskaevu
- Moe
- Naistevälja
- Nõmmküla
- Näo
- Patika
- Piilu
- Piisupi
- Porkuni
- Pruuna
- Põdrangu
- Rabasaare
- Raudla
- Rägavere
- Räsna
- Saiakopli
- Saksi
- Sauvälja
- Savalduma
- Tõõrakõrve
- Türje
- Uudeküla
- Vadiküla
- Vahakulmu
- Vajangu
- Vistla
- Võhmetu
- Võhmuta
Tapa vald jaotub üheksaks kogukondlikuks piirkonnaks:
- Assamalla – Assamalla, Kullenga, Lemmküla, Vadiküla, Võhmetu, Koplitaguse ja Koduküla küla;
- Jäneda – Jäneda, Kõrveküla, Läpi, Patika ja Raudla küla;
- Karkuse – Karkuse, Nõmmküla, Näo, Piilu ja Saiakopli küla;
- Lehtse – Lehtse alevik, Jootme, Kuru, Linnape, Läste, Pruuna, Rabasaare, Rägavere, Räsna ja Tõõrakõrve küla;
- Moe – Imastu, Loksu, Lokuta, Moe, Saksi ja Vahakulmu küla;
- Porkuni – Porkuni, Piisupi, Vistla, Järvajõe ja Kadapiku küla;
- Tamsalu – Tamsalu linn, Uudeküla, Alupere, Naistevälja, Kaeva, Loksa, Savalduma, Araski, Sauvälja, Metskaevu ja Põdrangu küla;
- Tapa linn;
- Vajangu – Vajangu, Kuie, Kursi, Kerguta, Aavere, Võhmuta, Türje ja Järsi küla.
Tapa valla elanike arv (1. jaanuari seisuga)[5]
| Aasta | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 | 2021 | 2022 | 2023 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Elanikke | 11 169 | 11 049 | 10 902 | 10 761 | 10 611 | 10 902 | 11 082 |
Tapa vald hõlmab põhiosa ajaloolisest Ambla ja umbes kolmandiku Järva-Jaani kihelkonnast, samuti vähemal määral Kadrina, Koeru ja Väike-Maarja kihelkonda kuulunud alasid.
Tapa vallas või selle läheduses on mitu muistset asustuskeskust:
- Jäneda – Raudla,
- Lehtse – Kuru – Pruuna,
- Karkuse – Nõmmküla,
- Käravete – Kukevere (Järva vald, Tapa valla piiril),
- Roosna ja Reinevere küla (Järva vald, Tapa valla piiril),
- Sääse – Uudeküla,
- Järva-Jaani – kaasa arvatud Jalgsema, Karinu (kõik Järva vallas Tapa valla piiril) ja Kuie küla.[6]
Jänedal on asunud ka linnus. Kuna Jäneda linnuse õuelt on avastatud püsiasustusele viitav kultuurkiht, võib oletada, et tegemist oli n-ö korralikult funktsioneeriva keskusega. Arvatav linnus on asunud ka Jalgsema külas (Järva vald, Tapa valla piiril) Siimumäel. Muistse Järvamaa linnuste rollist sõjalise rajatisena pole aga midagi teada, sest Henrik Liivimaa kroonikas seda ei maini ja pole ka andmeid nende piiramiste kohta vallutussõdade ajal 13. sajandil.[7]
Hilisem Ambla ja Järva-Madise kihelkond moodustasid koos ühe muinaskihelkonna – Loppegunde. Tänane Tapa vald koos temaga piirnevate aladega moodustasid Loppegunde tuumala. Loppegunde oli muinas-Järvamaa põhjapoolseim kihelkond. Muinaskihelkonna keskusena on pakutud välja nii Reineveret (Järva vald, piirneb Tapa valla Karkuse külaga) kui Käravetet (Järva vald, Tapa valla piiri läheduses). Priit Lätti peab tõenäolisemaks teist varianti. Reinevere on põhjapoolseim punkt, kuhu jõudis välja kroonik Henrik 13. sajandil.
Keitis (hilisem Järva-Jaani Järva vallas, Tapa valla piiril) oli samuti muinaskihelkonna, mille nime pole aga teada, keskus.[7] Kroonik Henrik mainib samuti Jalgsemat (asub Järva vallas Tapa valla läheduses), mille elanikud olid taanlaste poolt juba ristitud.[7]
1938. aasta valdade reformi järel oli suurem osa tänasest Tapa vallast omaaegse Lehtse valla ja Vajangu valla alal. Tapa linn oli 1938 iseseisev haldusüksus.
Endised kohalikud omavalitsused Tapa valla alal
- Aavere vald
- Ambla vald (Ambla kihelkond)
- Ambla vald (1939)
- Assamalla vald
- Einmanni vald
- Imastu vald
- Jootme-Räsna vald
- Jäneda-Lehtmetsa vald
- Järvajõe vald
- Karkuse vald
- Kuie vald
- Kuru vald
- Lehtse vald (Ambla kihelkond)
- Lehtse vald (1939)
- Lehtse vald
- Linnape vald
- Moe vald
- Nõmmküla vald
- Porkuni vald
- Pruuna-Põriki vald
- Põdrangu vald
- Saiakopli vald
- Saksi vald (Kadrina kihelkond)
- Saksi vald
- Tamsalu vald
- Tapa vald (Ambla kihelkond)
- Tapa
- Tapa vald (2005)
- Uudeküla-Tamsalu vald
- Vajangu vald
- Vao vald (Väike-Maarja kihelkond)
- Võhmuta vald (Järva-Jaani kihelkond)
- Võhmuta vald
Endised mõisad Tapa valla alal
Ambla kihelkond
- Aaviku mõis
- Aru mõis
- Imavere mõis
- Jootme mõis
- Jäneda mõis
- Järvajõe mõis
- Kaarli mõis
- Kalle mõis
- Karkuse mõis
- Kurge mõis
- Kuru mõis
- Leesi mõis
- Lehtse mõis
- Linnape mõis
- Märjandi mõis
- Moe mõis
- Niidu mõis
- Nõmmküla mõis
- Pruuna mõis
- Põriki mõis
- Rägavere mõis
- Räsna mõis
- Saiakopli mõis
- Suuga mõis
- Tamsalu mõis
- Tapa mõis
- Terakjärve mõis
- Trilli mõis
- Tõrevere mõis
- Uudeküla mõis
- Valgma mõis
Järva-Jaani kihelkond
Kadrina kihelkond
Väike-Maarja kihelkond
"Kõrve"-nimelised kohad
Tapa vallas on mitu ajaloolist kõrve-nimelist küla[8]:
- Imastu – varasem nimi Männikõrve,
- Kõrveküla,
- Pruuna – varasem nimi Kõrvenurme,
- Pruunakõrve – praegu liidetud Patika (Tapa vald) ja Pillapalu (Anija vald) külaga,
- Rauakõrve – praegu liidetud Tapa linnaga,
- Tõõrakõrve.
Maastikuliselt jääb suurem osa vallast Pandivere kõrgustikule, valla põhja- ja lääneosa aga Kõrvemaale. Tapa vald asub Valgejõe ja Jägala jõe veelahkmel. Suurimad valda läbivad jõed on Valgejõgi, Soodla jõgi ja Jänijõgi.
Tapa vald jääb valdavalt Lääne-Eesti vesikonna Lääne-Eesti alamvesikonda (Pandivere). Soodla jõgi on osa Tallinna veehaardest.
Suurem osa Tapa vallast, va Piibe maanteest (riigi tugimaantee nr 13 Jägala–Käravete) läände jääv ala, asub Pandivere nitraaditundlikul alal.
Valimistulemused
| Valimised | 2017[9] | 2021[10] | ||
|---|---|---|---|---|
| kohti | % | kohti | % | |
| Kokku | 23 | 100 | 21 | 100 |
| Eesti Keskerakond | 5 | 20,4 | 4 | 19,1 |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 0 | 3,9 | 3 | 13,8 |
| Eesti Reformierakond | 4 | 18,0 | 4 | 17,1 |
| Eestimaa Ühendatud Vasakpartei | 0 | 0,2 | - | - |
| Erakond Eestimaa Rohelised | - | - | 0 | 0,5 |
| ISAMAA erakond | 0 | 2,2 | 0 | 1,4 |
| Valimisliit "Koostöö" | 4 | 17,4 | 2 | 12,8 |
| Valimisliit "Valgejõgi" | 10 | 37,0 | 8 | 35,4 |
| Üksikkandidaat | 0 | 0,7 | - | - |
Vallavolikogu esimehed
- 2017–2018 Toomas Uudeberg (Valimisliit "Valgejõgi")[11][12]
- 2018–2021 Maksim Butšenkov (Eesti Keskerakond)[13]
- 2021–2023 Alari Kirt (Valimisliit "Valgejõgi"; ISAMAA Erakond)[14]
- alates 2023 Maksim Butšenkov (Eesti Keskerakond)[15]
Vallavolikogu aseesimehed
- 2017–2021 Reigo Tamm (Eesti Reformierakond)
- alates 2021 Aigar Põder (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond)[14]
Vallavanemad[16]
- 2017–2018 Alari Kirt (Valimisliit “Valgejõgi”; ISAMAA Erakond)[17][18]
- 2018–2021 Riho Tell (Eesti Reformierakond)[13]
- 2021–2023 Valdo Helmelaid (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond)[19]
- alates 2023 Riho Tell (Eesti Reformierakond)[15]
Abivallavanemad[16]
- 01.01.2018 – oktoober 2018:
- Andrus Freienthal (vallavalitsuse liige, majandusvaldkond)
- Aivi Must (vallavalitsuse liige, haridus- ja sotsiaalvaldkond)
- Riho Tell (Eesti Reformierakond) (vallavalitsuse liige, arengu- ja finantsvaldkond)
- oktoober 2018 – veebruar 2020[20]:
- Andrus Freienthal (vallavalitsuse liige, majandusvaldkond)
- Ene Augasmägi (Valimisliit "Koostöö"; Sotsiaaldemokraatlik Erakond) (vallavalitsuse liige, haridus- ja sotsiaalvaldkond)
- Dmitri Okatov (Eesti Keskerakond) (vallavalitsuse liige, arenguvaldkond)
- veebruar 2020 – detsember 2021[21]:
- Andrus Freienthal (vallavalitsuse liige, majandusvaldkond)
- Rain Sepping (Valimisliit "Koostöö"; Sotsiaaldemokraatlik Erakond) (vallavalitsuse liige, haridus- ja sotsiaalvaldkond)
- Dmitri Okatov (Eesti Keskerakond) (vallavalitsuse liige, arenguvaldkond)
- detsember 2021 – aprill 2022[22]:
- Andrus Freienthal (vallavalitsuse liige, majandusvaldkond)
- aprill 2022 – november 2023[23]:
- Andrus Freienthal (vallavalitsuse liige, majandusvaldkond)
- Riina Haljasoks (vallavalitsuse liige, sotsiaalvaldkond, haridus, kultuur ja noorsootöö)
- alates november 2023[24]:
- Andrus Freienthal (vallavalitsuse liige, haldusosakond)
- Janar Safronov (Eesti Keskerakond) (vallavalitsuse liige, kultuuriosakond)
- Ene Augasmägi (vallavalitsuse liige, haridus- ja sotsiaalosakond
- Valdo Helmelaid (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond) (vallavalitsuse liige, arenguosakond)
Vallasekretärid
- alates 2018 Piret Treial
- 2009 Priit Pärn (sündinud 1946), animafilmirežissöör, karikaturist ja graafik
- 2009 Aurelie Kaldoja (1921–2015), õpetaja
- 2013 Evi Glaase (1930–2020), arst ja ühiskonnategelane
- 2013 Harri Allandi (sündinud 1930), kodu-uurija ja ühiskonnategelane
- 2020 Toomas Uudeberg (sündinud 1960), ühiskonnategelane
- Arsi Aarma (Arseni Noppasson) (1908–2002), õpetaja ja orkestrijuht
- Arnold Alas (Arnold Hoffart) (1911–1990), haljastusarhitekt ja maalikunstnik
- Riho Aljand (1960–2019), ujumistreener
- Margus Allmann (1972–2011), muusikapedagoog ja orkestrijuh
- Kalvi Aluve (1929–2009), arhitekt ja muinsuskaitsja
- August Aron (1896–1930), sõjaväelane
- Veiko Belials (*1966), proosakirjanik ja luuletaja
- Elina Born (*1994), laulja
- Jaak Burk (*1974), motosportlane
- Teddy Böckler (1930–2005), arhitekt ja muinsuskaitsja
- Enno Eesmaa (Heinrich Esberg) (1917–1997), ooperilaulja
- Helmut Elstrok (1922–2009), kodu-uurija ja muinsuskaitsja
- Georg von Engelhardt (1843–1914), baltisaksa poliitik
- Magnus von Essen (1796–1869), baltisaksa poliitik
- Sergei Fatkin (*1933), koomik, akrobaat ja tsirkuseartist
- Joosep Freimann (1873–1955), aednik–mesinik, raamatuköitja, koduõpetaja ja kirjanik
- Hilda Gustavson (Hilda Soolo) (1898–1983), pedagoog
- Friedrich von Hoyningen-Huene (1843–1921), lepideptoroloog, ornitoloog ja fenoloog
- Inga Ivanova (Inga Luhasoo) (*1961), lastekirjanik
- Peep Jänes (*1936), arhitekt
- Krista Kaer (*1951), tõlkija ja toimetaja
- Ilmar Kald (*1974), muusik ja muusikapedagoog
- Karl Kallemaa (1914–1999), raadioamatöör
- Jaan Kalviste (Jaan Kranig) (1898–1936), keemik
- Viktor Kapp (1919–2003), looduskaitsja, kodu-uurija, sporditegelane ja publitsist
- Nikolai Karklin (1911–1999), maadleja
- August Kasekamp (1889–1942), Eesti sõjaväelane ja pedagoog
- Totti Kasekamp (1925–2000), õpetaja ja kergejõustiklane
- Edgar Kask (1930–2008), looduskaitsja ja -fotograaf
- Valter Kelt (Ants Kalviste) (1920–1960), metsavend
- Jakob Kents (1883–1947), geograaf, õpetaja ja haridusjuht
- Alfred Johannes Kleitsmann (1879–1933), õpetaja ja ühistegelane
- Teet Koitjärv (*1963), riigiametnik, looduskaitse- ja omavalitsustegelane
- Kaie Konrad (1943–2010), ooperilaulja
- Toomas Kork (*1945), ühiskonnategelane, põllumajandustegelane ja poliitik
- Maimu Krinal (1926–2007), ooperilaulja ja näitleja
- Dmitri Kruglov (*1984), jalgpallur
- Toomas Kukk, diplomaat
- Jüri Laasimer (Georg Valter) (1910–1986), metsateadlane
- Ain Laats (*1935), raketiinsener
- Urmas Laht (*1955), põllumajandustegelane ja poliitik
- Vahur Laiapea (*1960), filmirežissöör, filmiprodutsent ja filmioperaator ning viipekeele uurija
- Urmas Lattikas (*1960), helilooja, džässpianist ja ansamblijuht
- Ants Laur (Hans Laur) (1899–1996), keemik
- Harri Lehiste (1931–1984), ajakirjanik ja följetonist
- Ilse Lehiste (1922–2010), keeleteadlane
- Urmas Lennuk (*1971), näitekirjanik ja dramaturg
- August Lillakas (1894–1924), revolutsionäär ja riigikukutaja
- Jaak Mae (*1972), suusasportlane
- Heino Mikkin (1909–1992), spordiajakirjanik
- Jaanus Mutli (*1974), Eesti poliitik
- Kalle Muuli (*1958), ajakirjanik ja luuletaja
- Voldemar Mägi (1914–1954), maadleja
- Ellen Niit (1928–2016), kirjanik ja tõlkija
- Arno Niitme (Arnold Niggol) (1909–2002), sportlane ja õpetaja
- Kaarel Nurmsalu (*1991), suusahüppaja ja kahevõistleja
- Annely Ojastu (*1960), kergejõustiklane ja invasportlane
- Kairit Olenko (*1985), kergejõustiklane ja invasportlane
- Jevgeni Ossinovski (*1986), Eesti poliitik
- Oleg Ossinovski (*1966) ettevõtja
- Leopold Paal (1928–1991), tehnikateadlane
- Evald Paikre (1906–1944), õpetaja, orkestrijuht ja noorsookirjanik
- Tiiu Pallo-Vaik (*1941), maalikunstnik
- Ulvar Pavlov (*1964), suusataja
- Juku Pent (1918–1991), suusataja ja sünteetilise suusamäärde väljatöötaja
- Johann Diedrich Pezold (1752–1804), arstiteadlane
- Piret Pihel (*1961), laskesportlane ja ühiskonnategelane
- Marko Pomerants (*1964), poliitik
- Hans Pudel (1872–1943), fotograaf, ühiskonna- ja kultuuritegelane
- Raivo Puhke (*1966), spordifüsioloog
- Verner Hans Puurand (1904–1983), Eesti sõjaväelane ja riigimees
- Priit Pärn (*1946), animafilmirežissöör, karikaturist ja graafik, Tapa valla aukodanik (2009)
- Garri Raagmaa (*1966), inimgeograaf
- Aleksander Friedrich Raudkepp (1849–1935), õpetaja ja köster
- Pavo Raudsepp (*1973), murdmaasuusataja ja poliitik
- Otto von Rehbinder (1640–1710), baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane ja poliitik
- Nikolai Reek (Nikolai Bazõkov) (1890–1942), sõjaväelane
- Kalju Reitel (1921–2004), kujur
- Jüri Remmelgas (1906–1982), ajakirjanik ja kirjanik
- Jaan Meinhard Riiv (1919–1995), arstiteadlane
- Otto Münther (1864–1929), kirjanik, ajakirjanik ja kirjanduskriitik
- Richard Riisberg (1900–1934), metsateadlane
- Artur Rinne (1910–1984), laulja
- Adolf Rohusaar (1895–1974), ajakirjanik, kaupmees ja ühistegelane
- Kuno Rooba (*1972), orienteerumissportlane ja omavalitsustegelane
- August Roosileht (1887–1941), graafik
- Linda Ruud (1932–2010), luuletaja ja prosaist
- Ernst Rull (1894–1986), laskesportlane
- Veera Saar (1912–2004), kirjanik ja pedagoog
- Timo Simonlatser (*1986), murdmaasuusataja ja sprinter
- Artur Sirk (1900–1937), sõjaväelane ja poliitik
- August Sunne (1891–1941), näitleja
- Helme Suuk (*1947), mägironija ja mägimatkaja
- Teet Suur (*1973), kunstnik
- Renata Sõukand (Renata Koba) (*1974), etnobotaanik
- Olev Zäuram (1927–2012), agronoom
- Ilmar Talve (1919–2007), kirjanik ja etnoloog
- Igor Tamm (1922–1995), viroloog ja rakubioloog
- Reigo Tamm (*1988), ooperilaulja
- Aleksander Tammert (seenior) (1947–2006), kergejõustiklane ja kergejõustikutreener
- Rubin Teitelbaum (1907–1941), tõstja
- Sara Teitelbaum (1910–1941), kergejõustiklane
- Evi Tihemets (*1932), graafik ja raamatuillustraator
- August Traksmaa (August Traksmann) (1893–1942), sõjaväelane
- Alik Tseiko (*1982), maadleja
- Toomas Uudeberg (*1960), omavalitsustegelane
- Ado Vabbe (1892–1961), maalikunstnik, graafik ja õpetaja
- Helle-Reet Vahersalu (*1939), maalikunstnik
- Karl Vaino (*1923), Eesti NSV poliitik
- Viire Valdma (*1960), näitleja
- Aarne Valmis (*1960), muusikaprodutsent ja meelelahutusärimees
- Jüri Variste (1907–1989), koorijuht ja õpetaja
- Rudolf Vienberg (1895–1963), Eesti sõjaväelane
- Hans Roland Wõrk (1896–1978), tehnikateadlane
- Mihkel Õunmann (1894–1965), apteeker
Gümnaasiumid:
Põhikool-lasteaiad:
Lasteaiad:
- Krõll (Tamsalu, Vajangu)
- Pisipõnn (Tapa)
- Vikerkaar (Tapa)
Riigikoolid:
- Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskus (endine Tapa Erikool) (Tapa)
- Porkuni Kool
Erakoolid:
- Mihkli Kool (kuni 2017/18. õppeaasta lõpuni Imastus; alates 01.09.2018 Rakveres)[25]
Raudteed
Tapa kui vallasisene linn on raudteesõlmpunkt, kus saavad kokku Tallinna–Tapa, Tapa–Narva ja Tapa–Tartu laiarööpmeline raudtee.
Tapa vallas asuvad järgmised raudteejaamad ja -peatused:
Tapa valla piiril, kuid Harjumaa Anija valla Aegviidu alevis asub ka Nelijärve raudteepeatus.
Ajalooline Patika raudteepeatus on suletud alates maist 2005.
Tamsalu oli aastatel 1920–1972 kitsarööpmelise Türi–Paide–Tamsalu raudtee lõppjaam. Tapa vallas asusid järgmised kitsarööpmelise raudtee jaamad: Tamsalu, Vajangu ja Võhmuta. Praegu arendatakse endisel raudteetammil Türi-Tamsalu matkateed.
Maanteed
Tapa valda läbib riigi põhimaantee number 5 Pärnu – Rakvere – Sõmeru ja järgmised riigi tugimaanteed:
- number 13 Jägala – Käravete, mis on osa ajaloolisest Piibe maanteest,
- number 22 Rakvere – Väike-Maarja – Vägeva,
- number 24 Tapa – Loobu.
- Rootsis
- Soomes
- Saksamaal
- Hohenfelde Schleswig-Holsteini liidumaal
- Preetz Schleswig-Holsteini liidumaal
- USA-s
- Cumberland Marylandi osariigis
2017. aasta haldusreformi käigus soovisid endise Ambla valla põhjaosa asulad (Ambla ja Käravete alevik, Jõgisoo, Raka, Roosna, Reinevere, Märjandi, Kukevere ja Sääsküla küla) liituda Järva valla asemel Tapa vallaga. Ambla Vallavolikogu seda soovi ei rahuldanud ning Ambla vald liitus tervikuna Järva vallaks.[26]
2018. aasta maikuus algatasid samad Järva valla põhjaosa asulad üleminekuprotsessi Tapa valla koosseisu uuesti.[27] Järva Vallavolikogu arutas eelmainitud eelnõud esimest korda 11. septembril 2018 otsust tegemata.[28]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
