Taimeökoloogia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Taimeökoloogia on ökoloogia haru, mis keskendub taimede (sh. fütotsönooside) ja neid ümbritseva keskkonna vahelistele suhetele. Näiteks parasvöötme lehtmetsade levik Põhja-Ameerikas, põua või üleujutuse mõju taimede ellujäämisele, kõrbetaimede konkurents vee pärast või karjatatavate loomakarjade mõju rohumaade struktuurile.
Üks taimi määratlev omadus on fotosüntees. Fotosüntees on keemiliste reaktsioonide protsess, mille käigus tekivad glükoos ja hapnik, mis on taimede jaoks eluliselt olulised.[1] Taimeökoloogia üks olulisemaid aspekte on taimede roll Maa hapnikurikka atmosfääri loomisel, mis leidis aset umbes 2 miljardit aastat tagasi. Taimed hakkasid atmosfäärist süsinikdioksiidi eemaldama, käivitades sellega Maa kliima kontrollimise protsessi.[2][3]
Taimeökoloogiat saab jagada ka organisatsioonitasandite, sealhulgas taimede ökofüsioloogia, demökoloogia, kogukonna ökoloogia, ökosüsteemi ökoloogia, maastikuökoloogia ja biosfääri ökoloogia järgi.[2][4]