From Wikipedia, the free encyclopedia
T-100, hüüdnimega Sotka, oli kahe torniga rasketanki prototüüp, mis töötati välja Nõukogude Liidus enne Teist maailmasõda. T-100 projektiga konkureerisid tankid SMK ja KV-1. Võrdluskatsetel Kubinka polügoonil ja hiljem lahingkatsetel Talvesõjas osutus parimaks KV-1. T-100 loonud OKMO konstrueerimisbüroo kasutas selle keret liikursuurtüki SU-100Y loomisel, kuid ka see ei läinud tootmisse.
 |
See artikkel räägib tankist; traktori kohta vaata artiklit T-100 (traktor) |
T-100 | |
|---|---|
| T-100 tehnilised andmed | |
| Pikkus | 7,40 m |
| Laius | 3,20 m |
| Kõrgus | 3,20 m |
| Kaal | 58 t |
| Kiirus | maastikul 35 km/h maanteel km/h |
| Käiguvaru | maanteel 220 km maanteel km |
| Suurtükk | 45/76,2 mm / mürsku |
| Kuulipildujad | 3×7,62 padrunit |
| Soomus | 20–70 mm |
| Mootor | |
| Mootori võimsus | 500 hj |
| Meeskond | 7 inimest |
Nõukogude Liidu "vabatahtlike" üksuste koosseisus osalesid Hispaania kodusõjas ka T-26 ja BT-5 tüüpi tankid. Selgus, et nende soomus ei ole võimeline vastu seisma uutele 37 mm tankitõrjekahuritele ja isegi tankitõrjepüssid olid võimelised neid hävitama. Probleemseks osutusid ka tankide bensiinimootorid. Bensiin on väga plahvatusohtlik ja tankid kippusid tabamuse korral kergesti süttima. Sama näitasid ka kokkupõrked Jaapaniga Kaug-Idas (Halhõn goli lahing).[1]
Leiti, et vaja on uutele nõuetele vastavaid tanke. Uute tankide soomus pidi taluma 37 mm kahuri tuld igalt kauguselt ja kaugemalt kui 1000 meetrit olema läbistamatu kuni 76,2 mm mürskudele. Uued tankid pidid olema diiselmootoriga.[1]
T-35-t asendava uue rasketanki loomise ülesanne anti kahele konkureerivale meeskonnale: üks oli Kirovi tehase meeskond Zožef Kotini juhtimisel, teine tehase nr 185 meeskond OKMO, mõlemad asusid Leningradis. Rasketankile esitati järgmised nõudmised: sellel pidi olema viis torni, soomus pidi taluma 37 mm kahuri tuld igalt kauguselt ja kaugemalt kui 1200 m olema läbistamatu kuni 76,2 mm mürskudele. Insenerid olid viie torni nõudele teravalt vastu ja nõuet vähendati kolmele tornile. Esialgsed kavandid valmisid 1938. aasta mais ja neid esitleti Kaitsenõukogule, kuhu kuulus ka Stalin. T-100 oli OKMO mudel ja sellega konkureeris Kotini meeskonna mudel oli SMK. Kotin kritiseeris kolme torni nõuet ja viitas sellest tulenevatele kaaluprobleemidele. Vaidluse käigus olevat Stalin lõpuks ühelt mudelilt lausa kolmanda torni ära murdnud, öeldes: "Milleks teha tankist komisjonipood?"[2]
Esimene T-100-a prototüüp valmis 1939. aasta mais. See oli kahe torniga ja sarnanes nii välimuselt kui ka relvastuselt oluliselt konkureeriva SMK-ga. Septembris saadeti see koos SMK ja KV-1 prototüüpidega Kubinkasse võrdluskatsetele. Kõige paremini esines KV-1. Kõik kolm prototüüpi saadeti 20. Rasketanki Brigaadiga 91. Tankipataljoni koosseisus lahingukatseteks Talvesõtta Soome vastu. Kõige paremaid tulemusi saavutas taas KV-1. SMK sõitis Soome positsioonide vahel miinile ja katsed seda T-100 abil minema vedada ebaõnnestusid. Juba enne lahingkatsete lõppu otsustati, et tootma hakatakse KV-1.[3]
Kuna lahingutes selgus, et olemasolevate rasketankide pearelvad jäävad kindlustuste vastu liiga nõrgaks, siis Nõukogude 7. Armee juhataja Talvesõjas Kirill Meretskov soovis, et konstrueeritaks rasketank, mis suudaks punkreid hävitada. OKMO ehitas oma viimase projektina ümber ühe T-100 valmimata prototüübi ja sellest sai 130 mm merekahuriga liikursuurtükk SU-100Y, mis jäigi prototüübiks. Selle asemel võeti relvastusse Kotini projekteeritud 152 mm haubitsaga tank KV-2.[4]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
