Süsinikkondriidid on kondriitmeteoriitide klass, mis hõlmab kaheksat kondriitmeteoriitide rühma ja mõnda rühmitamata meteoriiti. Süsinikkondriitide seas on ka mõned seni kõige vanemad ja primitiivsemad meteoriidid. Kõigist Maale langenud meteoriitidest moodustavad süsinikkondriidid 4,6%.[1]
 | Artiklis puuduvad viited. |
Tuntumate süsinikkondriitide seas on Allende, Murchisoni, Orgueili, Ivuna, Murray, Tagishi järve ja Sutter's Milli meteoriit.
Süsinikkondriitide rühmi tähistatakse kahetäheliste lühenditega, milles C on lühend sõnast carbonaceous ja järgnev täht vastab leiukohale, kust vastava rühma iseloomulikem esindaja leiti (I – Ivuna, V – Vigarano jne).
Mõnele süsinikkondriidirühmale – iseäranis CM- ja CI-rühmale, on iseloomulik suhteliselt suur vee (3–22%) ja orgaaniliste ühendite sisaldus. Põhiliselt koosnevad nad silikaatidest, oksiididest ja sulfiididest, lisaks võib neis leiduda mineraale oliviini ja serpentiini. Lenduvate orgaaniliste ühendite ja vee olemasolu viitab sellele, et moodustumisest saadik pole need sattunud tugeva kuumuse kätte (>200 °C), mistõttu võib nende koostis olla lähedane materjalile, millest kunagi moodustus Päikesesüsteem. Teistesse süsinikkondriidirühmadesse (CO, CV, ja CK) kuuluvad meteoriidid on lenduvate orgaaniliste ühendite poolest vaesemad ja mõned neist on viibinud kõrgete temperatuuride käes.
CI-rühm
See rühm on nimetatud Ivuna meteoriidi järgi ja keemiliselt koostiselt sarnanevad selle rühma kondriidid Päikese fotosfääriga. CI-rühma süsinikkondriidid on siiani leitud meteoriitidest ühed primitiivsemad.
CI-kondriitide veesisaldus on tavaliselt suur (kuni 22%).[2] Veel leidub neis orgaanilist materjali aminohapete, polütsükliliste aromaatsete süsivesikute ja muude ainete näol.[3][4] Lisaks võib neist leida füllosilikaate ning magnetiidi- ja oliviinikristalle. Arvatakse, et nad pole sattunud kõrgema temperatuuri kui 50 °C kätte. See viitab sellele, et nad tekkisid Päikesesüsteemi moodustanud akretsiooniketta välimises osas.
Tuntuimad CI-rühma kondriidid on Ivuna, Orgueili, Alaisi, Tonki ja Revelstoke'i meteoriidid. Mitmeid teisi on Jaapani teadlased leidnud Antarktikast. Üldiselt pole CI-rühma meteoriidid Maa kliimas vastupidavad ja pärast allakukkumist ei pruugi nad kaua säilida.
CV-rühm
See rühm on nimetatud Vigarano järgi (Itaalia). Enamik neist kondriitidest kuulub 3. petroloogilisse tüüpi.
Tuntumaid CV-kondriite:
- Allende
- Bali
- Bukhara
- Grosnaja
- Kaba
- Mokoia
- Vigarano
CM-rühm
Rühm on nimetatud Mighei kondriidi järgi, kuid CM-rühma kõige kuulsam ja põhjalikumalt uuritud meteoriit on Murchisoni meteoriit. CM-kondriite tuntakse selle poolest, et nad sisaldavad hulgaliselt erinevaid orgaanilisi ühendeid, näiteks aminohappeid ja DNA koostises olevaid puriini- ja pürimidiinialuseid.[5]
CR-rühm
See rühm on nimetatud Renazzo meteoriidi järgi (Itaalia). Kõige tõenäolisemaks taevakehaks, millelt need meteoriidid võivad pärineda, on 2 Pallas.
CR-kondriite, mille langemist on pealt nähtud:
- Al Rais
- Kaidun
- Renazzo
Teisi kuulsaid CR-kondriite:
- Dar al Gani 574
- El Djouf 001
- NWA 801
CH-rühm
CH-kondriidid võivad sisaldada kuni 40% metalle (sealt ka H – high metal)[6] ja nad on kõige metalliderikkamad kondriidid. Esimesena leitud selle rühma meteoriit on ALH 85085. Keemiliselt koostiselt on need kondriidid lähedased CR- ja CB-rühmade kondriitidega. Selle rühma kondriidid võivad olla kas 2. või 3. petroloogilist tüüpi.[7]
CB-rühm
Selle rühma nimi tuleb rühma kõige tuntumast meteoriidist: Bencubbini meteoriidist. Kuigi CB-kondriitide koostises on üle 50% raud ja nikkel, on nende mineraloogilised ja keemilised omadused üsna sarnased CR-kondriitide omadega ja neid ei klassifitseerita mesosideriitideks. CB-rühma kondriite kutsutakse ka benkubiniitideks.
CK-rühm
See rühm on nime saanud Karoonda meteoriidi järgi. CK-kondriidid sarnanevad CO- ja CV-rühma kondriitidega.[7]
CO-rühm
Rühm on saanud nime Ornansi meteoriidi järgi (Prantsusmaa). Kondrite läbimõõt on keskmiselt vaid 0,15 mm. Need kuuluvad kõik 3. petroloogilisse tüüpi.
Langemas nähtud CO-kondriite:
- Ornansi
- Kainsazi
- Warrentoni
- Mossi
Veel kuulsaid leide:
- Dar al Gani 749
Rühmitamata süsinikkondriidid
Rühmitamata süsinikkondriitidest on tuntuim Tagishi järve meteoriit.
On leitud, et Ivuna ja Orgueili meteoriitides on aminohapete sisaldus palju väiksem kui CM-kondriitides (~30%) ja et neis on suurem β-alaniini, glütsiini, γ-aminobutüürhappe ja β-amino-n-butüürhappe sisaldus, kuid väike α-aminoisobutüürhappe (AIB) ja isovaliini sisaldus.[3] See viitab, et Ivuna ja Orgueil on pärit muudelt taevakehadelt kui CM-kondriidid tavaliselt ja et teistsugused on olnud ka orgaaniliste ainete sünteesirajad. Enamik orgaanilisest süsinikust CI- ja CM-rühma süsinikkondriitides on mittelahustuv keeruline materjal, mis meenutab kerogeeni. Kerogeenitaolist ainet võib leida ka Marsilt pärit meteoriidist ALH84001 (akondriit).
CM-rühma kuuluvast Murchisoni meteoriidist on leitud üle 70 maavälist päritolu aminohappe ja lisaks teisi orgaanilisi ühendeid nagu karboksüülhappeid, hüdroksükarboksüülhappeid, sulfoon- ja fosfoonhappeid, alifaatseid, aromaatseid ja polaarseid süsivesikuid, fullereene, heterotsüklilisi ühendeid, karbonüülühendeid, alkohole, amiine ja amiide.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
