Sündipop
süntesaatoril põhinev muusikažanr / From Wikipedia, the free encyclopedia
Sündipop ehk süntpop (inglise keeles synth-pop, pikemalt synthesizer pop;[1]: 60 ka techno-pop[2][3]) on muusikažanr, mis tõusis esimest korda esile 1970ndate lõpus ning mille põhiliseks instrumendiks on süntesaator.[4] Žanri tekkele eelnes süntesaatori kasutamine 1960ndatel ja varastel 1970ndatel progressiivses rokis, elektroonilises muusikas, kunstirokis ja diskomuusikas, ning krautrocki ansamblite poolt, mille hulka kuulus näiteks Kraftwerk. Sündipop ilmnes eraldiseisva žanrina Jaapanis ja Suurbritannias post-pungi ajastul osana new wave'i liikumisest 1970ndate lõpus.
Salvestusstuudiotes praktiliselt kasutatavad süntesaatorid ilmusid turule 1960ndate keskpaigas ning 1970ndate keskel tekkisid mitmed kunstilise suunitlusega elektroonilise muusika artistid. Pärast Gary Numani edu Suurbritannia singlite edetabelis 1979. aastal[5] nägid varajastel 1980ndatel edu paljud süntesaatorikeskset muusikat viljelevad artistid. Jaapanis kasutas ansambel Yellow Magic Orchestra rütmimasinat TR-808 esmakordselt levimuusika tarbeks, ning bänd avaldas suurt mõju varajastele briti sündipopi esindajatele.[6][7] Odavate polüfoonsete süntesaatorite areng,[8] MIDI standardiseerimine[9] ning tantsurütmid andsid sündipopile kommertslikuma ja ligipääsetavama kõla. Sündipopi suunitluse võtsid üle ka New Romantic žanri stiiliteadlikud artistid,[10] ning esile tõusis ka muusikavideote kanal MTV. Need asjaolud viisid paljude briti sündipopi artistide edule teise Briti invasiooni ajal.[8][11]
Nimetuse "techno-pop" mõtles välja Yuzuru Agi tema 1978. aasta arvustuses Kraftwerki albumist "The Man-Machine", ning terminit kasutatakse sündipopi sünonüümina, ehkki sagedamini Jaapani sündipopist rääkides.[12] Nimetus "techno-pop" kogus populaarsust ka Euroopas: Kraftwerk pani oma 1986. aasta albumi nimeks "Techno Pop", inglise ansambel The Buggles pani ühele oma laulule nimeks "Technopop" ning hispaania ansambel Mecano kirjeldas oma stiili kui techno-pop'i.[13]
"Sündipopi" nimetust kasutatakse sageli kui "electropopi" sünonüümi,[3] aga "electropop" võib viidata ka sündipopi variandile, mis rõhutab kõvemat, elektroonilisemat kõla.[14]: 107 1980ndate keskpaigast võtsid duod nagu Erasure ja Pet Shop Boys üle stiili, mis oli USA tantsuedetabelites väga edukas, aga kümnendi lõpuks pidid sündipoppi viljelevad ansamblid nagu A-ha ja Alphaville teed andma house- ja teknomuusikale. Hiliste 1990ndate indietronica ja electroclashi liikumised andsid sündipopile uue hoo ning 2000ndatel oli sündipop suuresti taaselustatud, ehkki sagedasti electropopi žanri osana.[15]