Sümmeetria
From Wikipedia, the free encyclopedia
Sümmeetria (kreeka sõnast συμμετρία – koosmõõtuvus) on laiemas tähenduses määratletav kui ühetaolisus, proportsionaalsus, tasakaal, vastavus või püsivus. Täpsemalt defineeritud kui struktuurne omadus, mis avaldub objekti ühetaoliste osade ühtlases kordumises nii ruumis kui ka ajas. [1]
See artikkel räägib üldmõistest ning sümmeetriast filosoofias; muude tähenduste kohta vaata Sümmeetria (täpsustus) |
Levinud on arusaam sümmeetriast kui paarsusest – sümmeetria on objekti omadus, kus selle mingist keskpunktist või sümmeetriateljest samal kaugusel olevad osad on ühetaolised [2].
Sümmeetriailminguid esineb nii ühiskonnas kui ka elusas ja elutus looduses. Ideaalselt sümmeetriline objekt on kera.