– korraldati hiie üldlahenduse arhitektuurivõistlus
1934 – arhitekt Johann Ostrat koostas võistluskavandite alusel hiie projekti. Hiie ala hõlmas 5 hektarit ning hiis koosnes seitsmest osast:
Rahvakogunemise lagendik
Urila – maa-aluses osas oleks olnud nimetu rahvuskangelase põrm ja igavene tuli
Tulila – see oleks olnud sel ajal kõrgeim ehitis Eestis (130 meetrit), mille sees oleks olnud lift ja trepp ning mille tipus oleks olnud tuleruum. Tuli oleks pidanud paistma Soome
Rahvuskangelaste puhkepaik – nii tegelike kui ka sümboolsete suurkujude matmiseks
Kuninga tammed – neli tamme Paides1343. aastal langenud nelja eestlaste juhi mälestuseks ja mälestuskivi, kuhu oli raiutud aastaarv "1343". Kivi kaugus Tulilast (130 meetrit) oli kavandatud võrdsena Tulila kõrgusega
Vaikne veekogu
Mets
1937 – oli rajatud teedevõrk ja hiie ala oli planeeritud
1939–1940 – erakordselt külm talv hävitas enamiku istutatud puudest
1941 – Tallinna ümbruse lahingud II maailmasõjas põhjustasid hiiele olulist kahju
1943 – algselt oli kavandatud hiie avamine Eesti Vabariigi 25. aastapäeva ja Jüriöö ülestõusu 600. aastapäeva puhul
1950–1960. aastad – rajati uusi tööstusettevõtteid, osaliselt ka hiie alale
Praegu on hiiest säilinud üks Kuninga tammedest ja 1343. aasta mälestuskivi. Alates 1990. aastatest on hiie säilinud alale hakatud rajama Jüriöö parki.