Põhja suusaalade maailmameistrivõistlused

Suusatamise maailmameistrivõistlused on põhja suusaalade maailmameistrivõistlused, kus võisteldakse murdmaasuusatamises, suusahüpetes ja suusakahevõistluses (suusahüpped ja murdmaasuusatamine).

Suusatamise maailmameistrivõistlusi korraldab Rahvusvaheline Suusaföderatsioon (FIS).

Ajalugu

Aastal 1925 tehti algust niinimetatud FIS-i meistrivõistlustega meestele, mis 1937. aastast hakkasid kandma ametlikult maailmameistrivõistluste nimetust. Ka varem peetud samalaadsed võistlused tunnistati tagantjärele maailmameistrivõistlusteks.

Kuni 1939. aastani peeti murdmaasuusatamise maailmameistrivõistlusi igal aastal. Taliolümpiamängude aastail maailmameistrivõistlusi eraldi ei korraldatud, 1956. aastal võeti vastu otsus arvestada olümpiamängude võistlusi suusatamises ühtlasi maailmameistrivõistlustena.

Pärast Teist maailmasõda peeti maailmameistrivõistlused 1950. aastal Lake Placidis (USA). Seal otsustati ka, et edaspidi korraldatakse maailmameistrivõistlusi kord nelja aasta tagant.

Naissuusatajate esmakordne etteaste maailmameistrivõistlustel toimus 1954. aastal Falunis, kus neile oli kavas 10 km murdmaasuusatamine ja 3x5 km teatesuusatamine. Samas toimus ka NSV Liidu suusatajate esmakordne osavõtt niisuguse kaaluga võistlustest. Naistest tuli kahekordseks maailmameistriks Ljubov Kozõreva, kes võitis 10 km distantsi ja kuulus 3x5 km teatesuusatamises võitjaks tulnud NSV Liidu koondisse. Meestest tuli sümboolseks suusakuningaks Vladimir Kuzin, kes võitis 30 ja 50 km distantsid.

Maailmameistrivõistlustel tegid ilma peaaegu samad nais- ja meessuusatajad, kes olid oma nimed jäädvustanud suusatamise ajalukku taliolümpiamängudel. Mõningase erandi moodustasid ehk venelane Alevtina Koltšina (7 kuldmedalit) ja norralane Gjermund Eggen (3 kuldmedalit 1966. aasta MM-ilt).

Kuni 1980. aasta taliolümpiamängudeni olümpial kavas olnud põhja suusaaladel oli ka maailmameistrivõistluste väärtus.

1982. aasta maailmameistrivõistlustel määrati kindlaks, et järgmised maailmameistrivõistlused toimuvad 1985. aastal ja sellest alates iga kahe aasta järel.

Maailmameistrivõistlused

1. 1924 Chamonix, Prantsusmaa*
2. 1925 Johannisbad, Tšehhoslovakkia
3. 1926 Lahti, Soome
4. 1927 Cortina d'Ampezzo, Itaalia
5. 1928 Sankt Moritz, Šveits*
6. 1929 Zakopane, Poola
7. 1930 Oslo, Norra
8. 1931 Oberhof, Saksamaa
9. 1932 Lake Placid, USA*
10. 1933 Innsbruck, Austria
11. 1934 Sollefteå, Rootsi
12. 1935 Vysoké Tatry, Tšehhoslovakkia
13. 1936 Garmisch-Partenkirchen, Saksamaa*
14. 1937 Chamonix, Prantsusmaa
15. 1938 Lahti, Soome
16. 1939 Zakopane, Poola
    • 1941 Cortina d'Ampezzo, Itaalia (MM-võistluste staatus hiljem tühistatud)
17. 1948 Sankt Moritz, Šveits*
18. 1950 Lake Placid, USA
19. 1952 Oslo, Norra*
20. 1954 Falun, Rootsi
21. 1956 Cortina d'Ampezzo, Itaalia*
22. 1958 Lahti, Soome
23. 1960 Squaw Valley, USA*
24. 1962 Zakopane, Poola
25. 1964 Innsbruck, Austria*
26. 1966 Oslo, Norra
27. 1968 Grenoble, Prantsusmaa*
28. 1970 Vysoké Tatry, Tšehhoslovakkia
29. 1972 Sapporo, Jaapan*
30. 1974 Falun, Rootsi
31. 1976 Innsbruck, Austria*
32. 1978 Lahti, Soome
33. 1980 Lake Placid, USA*
    • 1980 Falun, Rootsi (ainult naiste 20 km distants)
34. 1982 Holmenkollen, Norra
    • 1984 Engelberg ja Rovaniemi, Šveits ja Soome (ainult kahevõistlus ja suusahüpete meeskonnavõistlus)
35. 1985 Seefeld, Austria
36. 1987 Oberstdorf, Lääne-Saksamaa
37. 1989 Lahti, Soome
38. 1991 Val di Fiemme, Itaalia
39. 1993 Falun, Rootsi
40. 1995 Thunder Bay, Kanada
41. 1997 Trondheim, Norra
42. 1999 Ramsau, Austria
43. 2001 Lahti, Soome
44. 2003 Val di Fiemme, Itaalia
45. 2005 Oberstdorf, Saksamaa
46. 2007 Sapporo, Jaapan
47. 2009 Liberec, Tšehhi
48. 2011 Oslo, Norra
49. 2013 Val di Fiemme, Itaalia
50. 2015 Falun, Rootsi
51. 2017 Lahti, Soome
52. 2019 Seefeld, Austria
53. 2021 Oberstdorf, Saksamaa
54. 2023 Planica, Sloveenia
55. 2025 Trondheim, Norra
56. 2027 Falun, Rootsi

* Arvestati ka maailmameistrivõistlustena.