![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/fc/Myosoton_aquaticum1.jpg/640px-Myosoton_aquaticum1.jpg&w=640&q=50)
Vesitähthein
taimeliik / From Wikipedia, the free encyclopedia
Vesitähthein (Myosoton aquaticum) on nelgiliste sugukonda vesitähtheina perekonda kuuluv rohttaim, oma perekonna ainus liik.
Vesitähthein | |
---|---|
![]() | |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Nelgilaadsed Caryophyllales |
Sugukond |
Nelgilised Caryophyllaceae |
Perekond |
Vesitähthein Myosoton |
Liik |
Vesitähthein |
Binaarne nimetus | |
Myosoton aquaticum (L.) Scop. |
Teaduslikult kirjeldas vesitähtheina esimesena Carl von Linné (Linnaeus), kes andis talle ka liiginime aquaticum, mis tähendab 'vesi-'. Kuid omaette perekonda eraldas ta esimesena saksa botaanik Konrad Mönch 1794. Mönch pani sellele taimele ka perekonnanime Myosoton. Selle moodustas ta vanakreeka sõnadest μυός 'hiir' ja ωτός 'kõrv'. See nimi viitab taime lehtedele. Linné kasutas perekonnanime Cerastium, määrates ta sellega kadakkaera perekonda. Tänapäeval on vesitähtheina ladinakeelne paralleelnimetus Stellaria aquatica, mis tuleb ladinakeelsest sõnast stella 'täht'.
Looduslikult kasvab vesitähthein Kesk-, Põhja- ja Ida-Euroopas, Siberis ja Kaug-Idas. Ta on sisse viidud ka Põhja-Ameerikasse. Teaduslikult kirjeldati ta Hollandist kogutud eksemplaride järgi.
Vesitähtheina kasvukohaks on niisked põõsastikud, metsasääred, teede ja kraavide servad. Eestis on taim mandriosas tavaline, saartel esineb harva. Vesitähthein on meil veidi sagedam kui temaga väga sarnane salu-tähthein.