Staapel
From Wikipedia, the free encyclopedia
Staapel on veepinnast kõrgemal asuv ehitatava või remonditava laeva seismise lahtine koht kuival.[1] Harilikult on see pikemaajaliselt eraldatud koht, kus hilisem sõiduki kohene kasutuselevõtt on võimalik ilma pikka maismaatransporti kasutamata. Staapel võib olla kaetud ellinguga. Kui staapel asub veepinnast madalamal, nimetatakse seda dokiks.