Sperma

Sperma ehk seemnevedelik ehk ejakulaat ehk seeme on paljude suguliselt paljunevate hermafrodiitide ja isaste organismide orgaaniline kehavedelik, mis väljutatakse looduslikult suguti kaudu valdavalt seemnepurske ajal.^[1]

Seemnevedeliku moodustumine, seotud elundid, morfoloogia, bakterid, viirused, hormoonid ja histoloogia, käivitatavad protsessid ning patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Roomajatel

Maolistel

Teadlaste arvates koguneb isastel madudel seemnevedelik jahedama kliimaga maades talvise puhkeseisundi ajal hoopis abisuguelundites ehk neeru-sugusegmentides, mis näiteks harilikul rästikul võivad moodustada kuni 1/2 neerust.^[2] Seemnevedelik väljutatakse, tihti pärast kurnavaid võitlusi, kuid võimalusel kopulatsiooni ajal emase partneri kloaagiavaustesse.

Seemnevedeliku kogused sõltuvad mitmest tegurist, näiteks isase mao suurusest, eelnenud kopulatsioonide hulgast, vanusest jne, nii näiteks on maisi-roninastiku ühe ejakulaadiportsjoni maht keskmiselt 0,01 ml.^[3]

Imetajatel

Mitmete imetajate (laamade, pullide, meeste) seemnevedeliku rakuvaba osa sisaldab närvirakkude kasvufaktorit, mis emaste vastavasse avausse sisestatuna stimuleerib ovulatsiooni.

Mehel

Enamikul täiskasvanud meestest moodustub seemnevedelik munandites spermatosoididest ja lisasugunäärmetes (seemnepõiekesed, eesnääre ja sugutisibulanäärmed (ladinakeelse nimega glandulae bulbourethrales)) tekkinud sekreedist.

Seemnepõieke valmistab suurema osa seemnevedeliku rakuvabast osast – seemneplasmast.

Sperma biokeemiline koostis

 Pikemalt artiklis Spermaanalüüs

Seemnevedelikus on rohkelt fruktoosi, prostaglandiine ja ensüüme ning palju muid aineid.

Patoloogia

Seemnevedeliku väljutamise käigus võib toimuda nakatumine ja/või mitmete sugulisel teel levivate haiguste ülekanne.

Ebola viirushaigus

 Pikemalt artiklis Ebola viirushaigus#Sugulisel teel nakatumine

Ebola viirushaiguse, mida põhjustavad mitmed perekonda Ebolavirus liigitatud viiruseliigid, sh Ebola viirus, edasikandumine seemnevedelikuga oli pikka aega vaidluse all. Üksnes üksikud teadlased julgesid kirjutada sellesse haigusse nakatumisest seemnevedelikuga ning sellest, et see võib toimuda ka veel kuni 7 nädalat pärast haigusest tervenemist.

Viiruseosakesi on tuvastatud reproduktiivelundite eritistes ka kuni 80 ja rohkem päeva (kuni 6 kuud) pärast haigusest tervenemist.^{[4][5] [6]}

Vaata ka

• FIV
• HIV
• impotentsus
• kopulatsioonikork
• spermaanalüüs
• spermapank
• suguühe

Viited

1. Eesti nõukogude entsüklopeedia. 7. köide: RUND-TING. Tallinn: Valgus, 1975, lk 252.
2. A. J. Marshall, F. M. Woolf, Seasonal Lipid Changes In the Sexual Elements of a Male Snake, Vipera berus', lk 96, Veebiversioon (vaadatud 14.11.2013) (inglise keeles)
3. Fahrig BM, Mitchell MA, Eilts BE, Paccamonti DL., Characterization and cooled storage of semen from corn snakes (Elaphe guttata)., J Zoo Wildl Med. 2007 Mar;38(1):7-12., Veebiversioon (vaadatud 25.03.2014) (inglise keeles)
4. Dana Dovey, Ebola Virus Found In Survivor's Semen 6 Months After Negative Blood Test, 17. aprill 2015, veebiversioon (vaadatud 7.05.2015)(inglise keeles)
5. Ebola viiruse võib saada ka seksides, Õhtuleht.ee, 6. mai 2015, veebiversioon (vaadatud 7.05.2015)
6. Alexandra Sifferlin, Everything to Know About Ebola and Sexual Intercourse, 20.aprill 2015, veebiversioon (vaadatud 7.05.2015)(inglise keeles)

Välislingid

• Eesti nõukogude entsüklopeedia. 7. köide: RUND-TING. Tallinn: Valgus, 1975, lk 252.
• Hector E.Chemes ja Vanesa Y.Rawe, Sperm pathology: a step beyond descriptive morphology. Origin, characterization and fertility potential of abnormal sperm phenotypes in infertile men, Human Reproduction Update, Vol.9, No.5 pp. 405±428, 2003, Veebiversioon (vaadatud 11.12.2013) (inglise keeles)
• Leah Klemmt ja Anthony R. Scialli, The Transport of Chemicals in Semen, Birth Defects Research (Part B) 74:119–131 (2005), 2005 Wiley-Liss, Inc., veebiversioon (vaadatud 12.06.2014) (inglise keeles)